Sumi kaketshirtem ola

Taoba hopta nung Chumukedima nung Naga nunger tebu o par jabaso na dak tsümartemi zübo keta azükba sülen yakanü  Pughoboto nung tsümar ka tenüng agi Mutibur Rahman-i matamabensar Sema-tsür tain ka dak tashiyim agi mapa tamajung inyakbaji Naga nunger ajak asoshi taoksatsü aser tejashtsü mapa ka asütsü. Asen lima nung ayanger tzümar kati yamaji tetsür tanur dak tashiyim agi inyaktsü temulung ulutetbaji asenok asoshi shisabolutsüka lir. Iba tensa tiaji asenok asoshi arrsangoktsüba ola amai asenoki süoki ia agitsüla. Iba ama bendangertemi lisopur mezüngmeshia inyakdang asenoki zübazülema toktsüra, asüngbo kasa bendangertem jagi asen li rakzüyonga arutsü aser idangjibo asenok ajentsüsa akümtsü. Iba lendongji angateta, tang Sumi Kaketshir Telongjem (SKK)-i joko tang nungi Zunheboto district nung tsümartem nem ILP magütsütsüla aser teyanglushia meyanglushitsütsüla ta district administration dang akangakanga metetdaktsüogo. Ano, Sema nunger kaketshirtemisa tsümartem nem shishilembatsü temelaba (trade licence), driving licence, birth certificate aser identity card aser residential proof kenyongi magütsütsüla ta takangba agütsüogo. Ano, item takangbatem dang nungi tesashiba kaji, tanü nungi tenzüka anogo 30 tsüngda tsümartem ajak Zunheboto toktsür aotsü SKK-i ozüng agütsüogo. Atangji, asenoki government dang tsümartem nem trade licence aser driving licence tagütsü ta ashitsü menüngdaker, kechiyong ILP ozüng agi tsümartem, Hindu Muslim ta kecha mali, shibasüdir süaka, Nagaland nung anogo kecha tatazük maka itasa ita shishilembaa alitsü menüngdaker. Ajisüaka, asenok kümzüktsü asoshi tangari ( Bengal Eastern Frontier Regulation) ozüng lateta yutsüba asenoki memetet ser asenoki asenok akoksatsüsa tsümar asen limai anioka yur parnok nem trade licence, driving licence aser gun licence dena agütsür. Aji oda, shitak inyakdi asübo tsümartemji odaktsüba dang masü saka parnok nem trade licence aser mapang kecha tatazük maka senso küma alitsüsa ILP agütsür yimsüsür aser tulurtemjia aitsütsüla aser parnokjia dalang agi merenshitsüla, kechiyong parnoki ILP ozüng nung kechi koma latetja aliar memeteti inyaker.Ibayongji, tanü asen lima nungbo ozüng yanglur aser ozüng amshitsü purtemiang ozüng raksar aser mamshir. Tanübo asenok tia junger majung ka tsümartemi asenok jashitsüsa inyakba agi, asenoka saksalemdaktsür aser tarutsü tia indang bilemer. Ajisüaka, asen dak lendong matalok tashi ozüng alema süaka asen lima nung kecha talenba aser tenokdangba melii tsümartem arua senso küma lidaktsüba ya asenoksasa asenok asütsü ongken atur asütsü. Asenoki ‘illegal immigrants’ ta asüba ya Bangladesh nungi arurtemanga ta bilemer saka Dimapur dak alaka Nagaland innerline zone nung tsümar kar danga küm ta masü saka ita junga lira, pa mesüra lajia ‘illegal immigrants’ asütsü, kechiyong ILP ozüngi yamaji Naga nunger masüba nübo ka Nagaland nung mapang tatazük maka ILP renew süpet süa alitsü memelar. Ibaji talisa kaketshir aser lanurtemi angatettsüla aser tanü SKK teloki inyakba amaji NSF teloki anir Naga kin ajaki pei pei district nung inyaktsüla. Nagaland nungi tsümartem aridoker ta asünungbo tangatsüa majung aser ozüng anema asütsü. Ajisüaka, tang SKK teloki lemtetba ama tsümartem nem trade licence magütsütsüla aser ILP renew mesütsütsüla ta government dang akangbajibo tsümartem anema masü saka ILP ozüng ( Bengal Eastern Frontier Regilation, 1873) shitak mapa küma amshiang ta government dang nenshia metetdaktsüba ken o ka dang lir. Trade licence magütsüra aser ILP renew mesütsüra tsümartemji linüaka melitettsü. Kodang ILP zone nung yamaji inyakdir, temetet tsümartem ajunga Dimapur nung adenshitsü, kechiyong Dimapur nungbo ILP mamshir. Ajisüaka, Dimapur nunga parnok nemji trade licence magütsüra aser autorickshaw aser taxi anishitsü memelara, parnok aika mapa maka akümtsü aser tangaleni oadoktsü. Iba amaji memenudang SKK teloki inyakbaji ajizüka Nagaland ajunga nung inyaktsüla.