Swine Fever

District Agriculture Officer & PD ATMA, Mokokchung, Nagaland.

Swine Fever (SF) ya Ak tsüngda menatepba wara ka lir. Iba wara ya Pesti virus ajanga adoker. Kodang tesem ka nung SF poktetdir, Ak o Ak na tsüngda kanga mela tashidak ya menateper aser Ak shiranger noklang nung tekorbo anogo ishika tsüngda nung asür. Iba tashidak ajanga Ak metsür kanga shisabulu aser rongsen jenti lalutsür. SF tashidak ya rongsen laludaktsüba anatsü nok lir; tamasa tashidak den raratsü atema mozu mora nung sen endoker aser tatem nung tashidak mokokteti Ak takum agir. Iba osang kaket ajanga tatsü agi SF wara tashidak tamaitsü aser teinyaktsütem lemsateper.

SF agi kodang Ak shirangdir, item timtem/yimya ya ajitettsu.

 Ak techanu ita ana tekupok purbo ghonda 24 tsüngda shirang timtem mesayui ajungben asür.

 Ita ana temapur Ak tem temang meta-a, chiyongtsü mepangnangtsü aser temang tashimeiti ondaka mejanga dang angutsü.

 Temang metaba mapang, tenük merema nüktsü ayimtsü aser nükshi ajatsü.

 Ak timbaka tepok oa tenzüktsü aser anogo 1-2 lir jana moi tepok atangtsü.

 Anogo 4-5 tema shirangba Ak nung tetsüng, tenaronglen aser tebokküp len azü atsüng amai temang nung meremmerema angutsü.

 SF den ano tashidak tanga menasema, neptsü yima teni panga tangula sadema magiteti aketa timtemtsü.

 Item timtem ajanga, Ak aika asür.

 Ak tain talisa oktsü tem, tashidak kokteta wara süier kelen, metsü (bejon) agutsür Ak aika  mapang matongdang techanu mepusaba mesüra tasü mepuba ajangshitsü. Iba timtem ya wara süier SF mesen nu menden nung atemba ajanga lir.

      SF wara nungi Ak kumzuka ayutsu aser teinyaktsu mapa;

 Wara nungi jilia kümzüka ayutsü atema Vaccination mapang mongpu shidak nung agütsütsü aser Ak ki telong temaket meraka ayutsüla.

 Ak nem chiyongtsü kanga kümdanga bendena renemtsütsü nüngdak.

 Kodang Ak timtem ajitetdir, tekaraba nung Veterinary department nung inyaker den tongteprateptsüla.

 Ak ana asem dak tema metsür atema, kodang Ak ka tama shiranger ama ajitetdir, shirangba Ak ji ki meta balaka nung yutet nungbo kanga ajungtsü.

 Wara ajanga Ak asüba ya ongen tur aremtsüla. Ak ji ongen nung enoker shinü (chuna) powder peria poroktsür ang ali agi yapangtsüla.

      SF wara akoktsu asoshi Yimden teyari aser tashi nungdak;

 SF vaccination mapang ner yim nung Ak ajak SF vaccine atutsü ozung agütsütsüla.

 SF wara mapang Ak shirangertem shi ayokba mana asütsüla aser ozung tesashi lateta ayutsüla.

Ø SF wara den ano shiruru tashidak balala nung kodang timtem adokdir, tekeraba nung anasatiba Veterinary office nung yimden ajanga report asütsüla.