Syria nunger timtem

Pei lima nung pei nübortem rongnung telemsa adoka azütokshitepa raraba agi tali majung, Syria nungertem pi bendang lima nung oa jenoktsü asoshi ajenba mapang Turkey tzüyimkümlen arishi küm asem tebur chanu ka tenüng agi Aylan Kurdi arakseta asüba temang tzüyimküm nung pongteta adoka lia anguba noksaji temulung ashitsüka lir. Iba noksa aser otsüji Tir Yimyim August 9 adok tapak 4 nung angutsü.  Iba tatalokba jagi alima nung aser talisa West Asia linüktem nung  nisungtem putepa melitetba ajanga timtem tekangshi ajuruba tensa tia indang sayur. Tanubusang Aylan ya tetsü o tenu na den külemi rubber agi yangluba rong ka nung mener Mediterranean tzüyim ajanga Greek nunger asetkong Kos bushia aoba mapang ka nung parnok amenba rongji meküpboka yangji parnok ajak arakset. Atangji, iba ama tetsübu, timtem aser tesama tia ajurur Syria nungerji parnok dang masü. Anogo shia Syria nunger meyirjang aika pei lima toktsür Mediterranean tzüyim ajanga Europe lima balala bushia oa jenoktsü apusor. Syria lima nung 2011 küm nübortem rongnung mepetmesü adoka parnok o parnok na tsüngda azütokshia raratep tenzüker tang tashi nung nisung lakh ana dak tali süogo aser nisung lakh 40 dak tali talidak maka alima tesem balala nung sükshia lir ta United Nations ajanga bushiteta lir. Item dakji alaka ano Syria nung alir tanüngba nübortemji par lima toktsür aoa majung aser maoa majung ta anogo shia tetsübu aser shisabolu tia nung lir. Iba ama tia jagi anogo shia tanubusang Aylani ajuruba tia kasaji Syria nunger aikati ajurudagi. Syria nung Syria nunger melitettsüsa akümba tensaji tamajungba akümbaji ngua temulung agi maremtet Europe limatem aikati par lima nung Syria nunger jenokdaktsütsü telemtetba agiogo. Taoba hopta nunga Rome nungi Roman Catholic temaba putiri Europe linüktem dang Khristan temeim sayua Syria nunger par lima nungi jena arurtem nem tejenokdak agütsütsü mepishiba osang asenoki angashiogo. Aji oda, pei lima nung alitsübaji tetsübutsüka aküm nungji, par lima nungi jena aruba Syria nungertemi Turkey nungbo Turkey police-temi parnok maitdaktsütsü nokdangba mangai nungpoka aiba asenok karibo television nung ngur alitsü. Tanü Syria nung atalokba timtem tensa tiaji bilemdangra, item ajakji Syria nunger kija meputepba agi adok masü saka Syria nung yimsü tesüdak Assad-i aniba sorkar melentsü atema Europe limatemi pa maginertem ajungshia anema apusodaktsüba ajanga tenzükba timtem lir. Aji oda, tanü Syria nungertem pei lima nung melitettsüsa akümba ajanga Europe nungertem timtem ajurubaji parnoki yangluba tensa agi parnok kangshir ta ashitsü koka lir. Aji oda, akhidang Afghanistan nungi Russia nunger meindoknü dang Americai yaria Taliban telok tentetdaktsü agi tanübo America nungertemang shisa tebuluba aküm amai, Europe linüktemi Syria nung Assad anemertem yaria apusodaktsüba ajanga tanübo Syria tesadang ka Islamic State (IS) ta ajaba kiralongrar teloki agia lir. Aji oda, tangbo Europe aser America nunger asoshi Assad anema apusotsü atema bilemtsüba tebilemtsü masü saka IS telok anema inyaktsüang tebilemtsü tuluba kümogo. 2011 küm Syria nung nübortem rongnung mangatettep adoka Assad-i aniba sorkar anema apusodang European kintemi dang masü saka anasa aliba Arab kintem Saudi Arabia aser Qatar limatemia Assad laodaktsütsü asoshi pa anemertemang yari, kechiyong Assad-ji Iran den tesendaktep tajung nung liasü. Iba denji ano Turkey-ia Assad anema pa anemer yari aser US aser Britain natia Assad anemertem pu asem. Ajisüaka, iba jagi Syria nung Assad-i aniba yimtenbo memelentet saka Syria timatemba ajanga kidang kiyonger dang masü saka Europe aser America ajak nükenbelemtsüsa kümogo. Joko, tangbo Syria nung Assad melentsübaji masü saka IS kiralongrar telok atsüngdoktsübajiang tongtibangba kümogo. Atangji, tanü Syria nung atalokba timtem ajak ya Assad-i pei nübortem meima yimsü masüba ajanga lir. Ajisüaka, tanübo Syria tesadangka Assad dang nungi kanga agia tamajungba aser tetsübutsü taketba kiranglongrar IS teloki agia lir. Parnokji atsüngdoktsü atema US aser Europe limatemi Assad yaritsüsa akümtsü. Iba tensa tia aser yimten nüngdakji Assad-i angateta inyaktsü mapangi akanger.