Tai apur alitsüla

Kechisarina ajak nung tapu ana lir, ka tamang aser ka tesangwa, ka tanak aser ka temesüng, ka tatsü aser ka talang, ka tila aser ka tulu, ka tako aser ka tanang ta asüba amato aika lir. Aji oda, maparena kar shitak asütsü aser karbo tai asütsü. Iba amaji nisungtem rongnunga kar tajung aser kar tamajung, kari o tanep jembir aser kari tetsürok jembir, karibo tajung dang reprangtetter saka karibo tamajung dang reprangtetter, ano karibo takok angutsü dang imlar saka karibo tamakok angutsü asü ta dang bilemer. Alima ajungtsü asoshi item ajakji nüngdaker, kechiyong takok angutsü bilemertemi tamakok angutsü bilemertem tasü itdaktsütsü aser tamakok angutsü bilemertemi takok angutsü dang bilemertem kümdangshidaktsütsü. Iba amaji nisungtem rongnung kari tenüngsang o dang jembitsü saka karibo nüngsen aser taitsüba o dang jembitsü. Anapronglaji alima nung nübortem junga alitsü asoshi kanga nüngdaker. Talisa tanü ama tashidak wara tulu den raradang bangdak nung alir aser maparen balala nung ketdangsertemi tasüa majem nükenbelem tulu agia inyakdang, parnok nem tenüngsang agütsütsü mamatsüla saka ano parnok mapa nung tai lira ta repranga tai apurtema alitsüla. Atangji, tenüngsang agütsürtem dang nung tai apurtemji majungba, kechiyong parnoki tangar tai apudangji parnoka mepelar aser tangara jashidaktsür. Ajisüaka, asenoki mamatsüba kaji, tai apur kanga alidak inyakertemi kanga kümdanga shitak inyaktsü merangtsü, anungji tai pua anidakertembo nüngsen agitsü saka nübortembo ajangzüktsü. Iba jagi aiben osangkakettem nung government-i inyakba nung meshitak aser temulung masübatem teimba zülua angutsü. Item ngur aikati tang ama tongpang tulu nung nokdak dang tenüng sangteptsü melen tai meputeptsüla ta jembir. Itemji o tajung aser tajung bilemba agi jembir asütsü saka iba jagi nübortem nem lendong tulu bener arutsütsü. Tatishitsü agi, tang tashidak wara patetka den ya raratsü atema mozü kidang inyakertem nem süoshia shitak magütsüba angashir, ajisüaka asenoki mozü kidang inyakertem asoshi nüngsen agia parnok nem süoshi shitak agüjang ta nüngsen agia ola madokra, mapang tadong nung mozü kidang inyakertem jagi shiranger anasaia marura koda ? Aji oda, asenoki nüngsen agia mozü kidang inyakertem asoshi ola adoktsütsü aser mozü kidang alirtem jagi asenok shirangdang kecha matidaki yaritsü ta inyaktetra, iba limajisa tajungba asütsü. Ajisüaka, tanga lima nungbo sü mashi kati teni tebang nembanger shirangertem yarir nung kechi balaka, asen lima nung mozü kidang inyakertem asoshi kechi balaka nüngdaker, iba ama mapang nungbo tai meputepi tenüngsangtepa dang inyaktsüla ta ajungshitepa dang inyakra, shibai metet, tashidak wara agi atongdangbo asenok kati ka tenüng sangtepa mesünütsü. Kasaji shirangertem asoshi chiyongtsü , abensüoshi aser mozü shitak agütsür magütsür ta karibo nüngsen agia tai apurtem alitsüla. Gari yangluba factory nunga gari tapu balala tupur junga yangluzüker külen nisung ana asemi tai ali mali repranger külen, tai meputet nung dang “Checked. Ok” ta maloktsür tayokdagi yoker. Iba amaji asenok asoshi yangluba osettsüsetem yangludak ajak nung yangluzüker külen tai bushiba inyakyim lir. Iba inyakyim nung teyanglurtemia onoki yanglu nung kodaser nenoki tai ali mali repranger ta mashir. Aji oda, tai ali mali mebushii odang tasenji ajungtsü nung ta ser teyanglurtem nem tenüngsang agütsür yokra, lendong ajurutsü. Asenok yimten aser lokti nunga kasa inyakyimji nüngdaker. Iba tangatetba nung alima yimten yimsüsübaren nunga yimten mapa nung tai apur alitsü nüngdak ta angateta ‘parliamentary democracy’ yimsüsübaren aküm aser government akümba telok nung madenertem opposition telok kümdaktsür. Aji oda, yimten nung yimsüsürtemi nübortem memeimyonga oposition telok tsübuba agi nübortem asoshi mapa shitak-shitak inyaker. Iba tangatetba nung, tang ama tasü taküm bendangba mapa nung, yimsüsür aser ketdangsertemi meshitaki inyakba ngura, metsübui aser menungnangi tai aputsüla. Tanü tai ka puteta metongshiba agi asüngbo, ashiko, yimsüsür aser ketdangser takümjiang kümzüktsü saka tanü nüngsen maginüba agi tai ka puteta memetongshiba ajanga asenok ajak remoka asütsüa akok. Tai apuba ya makoksa dang aser matalokdang aputsüla aser tai puteptsü ajungshiteptsüla.