Alima nung taküm alitsüba ya temoatsü dang masü saka timtema jenti lir. Khenken pelar aser khenken jashir, khenkhen takok angur aser khenken tamakok angur, khenken anema alir aser khenken shiranger aser ano khenkenbo tangari asen nüng sanga jembir saka ano khenkenbo asen indang majung jembir. Item ama tensa tajung majung aika iba akümli nung arishi tatsüka alidang asenoki ajurur. Iba ama mapang nung asenoki ajuruba tensa tia indangji asenoki angateta agira, tensa majungbaji tesüsabo tajung agi melentsü. Aiben, asen tsürabur, apuani mesüra tanurtemi asenok jashidaktsür. Khenken asenok adianu aser medemertemi asenok ashioktsür. Aji oda, iba ama mapang nung asenokia parnok nem kechi meyipa agütsür ? Tangari asenok jashidaktsü dang mesüra asenok shirang dang aiben asenoki asenok kanga ilaa bilemer, tejashi maremteter mesüra maksü makoker. Idangji, ano lendongang tuluba ajurur. Asenok shirang dang mesüra tamakok angu dang asenoki aiben Tsüngrem dang atonger. Aji oda, Tsüngremibo asen tamakok angutsüsa, asen jashitsüsa aser asen shirangtsüsa kecha meinyak ser nung, asenoki aiben Tsüngrem aitsür. Iba jagi, amajok nung aiben nisungtemi Tsüngrem nem tai agütsür. Ajisüaka, asenok tamakok angubaji, Tsüngremi masü asenoki meranga meinyakba agi aser asenok shirangbajia Tsüngremi masü saka asenoki kümdanga maliba agi asütsüa akok. Asen taküm nung kechi atalokdir atalokaka, Tsüngrem sentongbo tajung dang asür. Ajisüaka, asen taküm nung tajung aser tamajung shimtettsübaji Tsüngremi asenok nem shisatsü aser tangatetba tashi agüja lir. Tsüngremi kodanga asenok nem tajung-tajung dang shimteter magütsütsü mesüra tamajung-tamajung danga shimteter magütsütsü. Alima nung tajung aser tamajung ajak nangokja lir, anungji itemji bendanga shimtettsübajibo asenok mulung. Aji oda, kodang nisungi mapa tajung shimteta inyaker Tsüngrem pelar saka kodang nisungi mapa tamajung shimteta inyaker, idangji Pa mepelar. Laishiba nung tajung aser tamajung bendangtetba aser timtem-lendong tia angatetba nisung ka lir. Paji Yosep. Yosep otsü ya asenoki Lipok tapu 37 nungi 50 tashi nung tezüngnütsüka shia angutsü. Pa ya jabaso 12 aliba nübener kibong nungi tanubusang den atongba jabaso ka liasü. Nubener rongnung tebui tedi nungertem dang nungi alaka pa dang meimba agi tedi nungertemi pa dak tenük merem aser tepseta endoktsü lia, parnok ajak tia junga tetepsetbo metepseti tangar dang alar asütsü ayok. Iba sülen, Egypt nung tamarener ki ka nung Yosep alar inyakba mapang, pa kibur kinüngtsüi pa dak saklok aser azüapong saka pai la den memedem. Iba jagi kibutsüla jagi jashir la anema yazü ken o agütsür tepuokdak ayu. Ajisüaka, item timtem ajakji pabo Egypt lima nung prime minister akümtsü atema jenjang alangteterba liasü. Iba lenmangji pai shimtet. Ashiko, asenok asübo pa aliba kibutsüla den medemtsüba lenmangjiang shimtetla aser idakji lendong ajurur asen taküm tembangla. Ajisüaka, Yosep-i teti shitakba lenmang shim, kechiyong Laishiba nungji ashir, ‘pa den Kibuba dena liasü’. Shitakba lenmangji teshimbo pai shim saka pa den Tsüngrem dena aliba agi pai shitakba lenmangji shimtettet. Ibaji asenok ajak atema tanü tangazüktsü temoatsü ka südaktsüdi. Timtem toushi ajak kokteter, pa yimsüsür tulur kümer lia, pa ayoker tedi nungertem aya marem aneti aru. Idangji, pai ashi, “nenokibo kü dak tamajung inyak saka Tsüngremibo asenok taküm kümzüktsü asoshi inyakba liasü.” Iba ama tensa mapang ka nung, asenok ashioktsür dang, iba ama o tajung, nisung o Tsüngrem na pronglai pelatsüsa asenokia shitettsüsa o tajung shimtettettsü asü ta aiben temulung ronga bilemer. Aji oda, asenok makamaitba, asenok tamakok anguba aser asenok shirangba timtem ajakji asenoki aremtetra Tsüngremi moatsütsü. Ajisüaka, asenoki makamait marem ochimashi inyakra, tamakok marem jashia mapa tamajung inyakra aser shirang marem asenoki Tsüngremi shirangdaktsür amai bilemra, iba jagi asenoki Tsüngremi mulungba jenjang aser mapangji metongtettsü. Laishibai ashir, shirnoki Tsüngrem meimer, parnok dangbo Pai teti tajung dang inyaker. (Rom 8:28). Tetezü , Pa nükjidong ataloktsüsa jajartem atemabo tanü ajuruba timtemjia asüng asoshibo tajung asütsü.
Share on Facebook
Follow on Facebook
Add to Google+
Connect on Linked in
Subscribe by Email
Print This Post
You must be logged in to post a comment Login