Talibo metsübuoktsüla

Kodang nisung ka tsübuokdir mesüra tasü beletdir, pei aküm anüla angu nunga aser süngo tu tsükba angashi nunga aoksatsü. Ibaji mesüka tanü asenoki Covid-19 tashidak ya talilaka tsübur amai bilemer. Atangji, tsübutsübaji nisunger shisatsü nung enokja lir, saka kodang talila ka tsübuokdir, iba jagi asenok tajung mapa dena meinyaktettsüsa tasümait akümer. Shitakba nung Coronavirus wara ya yimrayimshi ka dang lir, anungji mapang shitak nung akhidang yimra agi atongdang anepaluba ama temulung agüja anepalura melamelaa jungadoktsü. Akhidanga, yimra agi atongdang aser aket dangbo government-i ozüng magütsüyonga, tangar dak menaloktsüalir ta bilema, peisasa angateta, lokti senen aser senteptsütepi aser kisemtsüsemi mao. Pei kidanga sü agi tejak tebang nembanger dang kazü, tzümolu talem dang ajem, temang lemdakja teku aser temang nung totzü mezüa nemshi , kinungertem den auso marok kasasa melentepa mamshi, külemi memejang aser chiyongtsü tatsük talem dang achi. Ajisüaka, kinungertemi mashibang aser ki balaka nunga melidaktsü. Aji oda, yimra agi sashia tonger aketer, temang metar ta shirangaka kidang külemi lia auso marok dang balaka amshidakja yaritep. Tanüa kasa tangatetba aser inyakyim nung Covid-19 tashidak putettertem aser shirangertem ya kangabo azüngapong mesüdaktsüi kidang asüyonga, mozü kidang asüyonga anepalu nung jungla ta bilemer. Atangji, tenük agi angutsü makokba yimra tesashi senzür asünungji, asenok ajak kanga kümdangtsüla. Kecha metsübu aser mekümdangi senzüba o kecha metsübui kanga kümdanga senzüba na kenyongi balala lir. Alima ajunga nung Corona virus agi nisung remer merema asür saka asenokbo kecha metsübui temang merükmejua masü, teni tebanga menembang ser chiyongtsü tajung chia temang tashi itta alitsü melena sali moko chia, yi jema mashimashi lira, ajibo kanga tamashi asütsü. Aji oda, tashidak wara ya kangabo metsübutsüla ta asüba tetezü metsübui tashidak menatsüsa mashimashi alitsüba indang jembir masü saka shiranger tonga oagi yari nunga tashidak memenatsüsa kümdanga renemer anepalutsü indang jembir. Temeim o tetsübu na ya tzü o mi na amato lir, anungji temeim agi kokra kecha metsübui aotsü aser yariteptsü saka tetsübu nem kokdaktsüra pei taküm kümzüktsü bilemtsüba dak alaka tetsübu agi shinga tonga moutettsü. Tang yabo asenok kanga tsübuokadokba agi, shirangertembo yutsür meshirangertema tsübur aser temeimtsüka tasümanga dena tesem aika nung pei kidangi bener arutsü memelar. Tasümangji mashih tashibo kecha mali, tasüji tasü ser nung asenoki iba nung jagia tashidak menatsü amai bilemer. Ajisüaka tashidak menatsübaji tasümang dak nung jagi masü saka taküm alir mangmongdak amongertem nungi menateptsü, anungji mangmong dak amongertemji mask agi teni tebang nembanger tepila lia menra, iba jagi kümzüktsü. Asenoki aiben tasümang meyutsüba kin ta jembir, saka tang tashidak mesen tsübuba agi asen kinunger adianu mang dena kidangi bener marutet, marudaktsü aser leperi dena bener moutet tsübuba ya koda ? Asenoki leprosy (chitemra) tashidak indang meteta lir, atangji iba tashidak yaa neptsü bangtsü nungi menateper saka kongshiba agibo memenateper, ajisüaka asenokibo tonga aotsüa tsübur. Item nisungtemji Mother Terasa-ibo bushia oagi anidena kiyong ka Calcutta nung mesemtet aser iba tesem dangji Shanti Nagar ta aja aser yangji leprosy aketertem komoji shidoka anepalu. Iba indangji lai kenü osangbener ka den jembidang, ” leprosy dang nungibo nisungtemi leprosy tsübuba aser sempaba jakla aser temulungsentsüsa tamajungba,” ta lai ashiba otsü lir. Iba kasaji, tanü Covid-19 tashidak wara ya masü saka asenoki Covid tashidak tsübuba tetsübu aser Covid agi shirangertem sempaba jakla aser temulungsentsü yasa tetsübutsü aser tesempatsü taketba kümogo. Iba amaisa tsübutep nungbo kidang soruchioka agütsüra mali, ambulance gari anirtema mali aser mang remtsürtema mali kümadoktsü. Ibaji dang masü saka oda odabo mozü kidang inyaker ajak anenadoktsü. Idangji asenok Corona mesen dang nungi jena oagi arem nung jenoktsü asü mesüra ki shibanger lumia amongtsü ? Tashidak tsübubaji tim dang saka tashidakji asenoki mozü agidang masü saka temang anepalutsü metetba wainshin aser temeim agi akoktsü merangdi. Asenokia tangar meyaritsü aser tangar manga meremtsütsü ta tsübuseta dang lira, asüng asen manga teremtsür malitsü. Loktisa mesentepaka tenla ki ajak kijiba (window) dena lapoka yuang aser yimdong nung mashimashi mesenzüyonga asen sobaliba awashi tajung to meindoki timi yaritepang. Mozü kisüngi masü item jagi Covid tongpang ya akoktsü.