Tamakrem sentsü aketba tesangwa-i Migraine timtem ajemdaktsür

Massachusetts, May 24 (Agencies): Tamakrem (Green) sentsü aketba tesangwa reprangdaktsüba ajanga migraine agi timatemer aser tekolak yirurtem timtem ajemdaktsüba osang bushitetogo.

“Tamakrem sentsü aketba tesangwa reprangdaktsüba ajanga tesangwa junga mereprangtetba timtem, Photophobia alirtem indang timtem ajemdaktsür aser tekolak menüba timtemba ajema akümer,” ta Harvard Medical School nungi research agirtemi Brain osangkaket nung adoktsüogo.

Parnoki ashiba agi, migraine timtem alir noklang nung shilem 80 dak photophobia timtem lir aser ibaji ajanga parnok aikati anogoshia inyakba mapa meinyakteti tesangwa maliba takdang telung nung anisüngzüka alitsü meranger.

“Migraine agi timatemertemi tesangwa mereprangtetba ajanga parnoki timtem kanga ajurur,” ta Beth Israel Deaconess Medical Center (BIDMC) aser Harvard Medical School na nung professor aser tan research agir telok lenisang, Rami Burstein-i osang jangjashitsü.

Tan research agirtemi migraine agi timatemertem ishika anidena parnok nem sentsü balala aketba tesangwa reprangdaktsüba sülen parnok tekolok menüba jenjang bushisüngdang aser tamakrem sentsü aketba tesangwa reprangdaktsüba nisungtemi tekolak menüba timtem tajemba akümba metetdakja liasü.

Tamakrem sentsü aketba tesangwai tenük indang retina aser tokolok indang cortex na tsüngda electric signal yoktsü asoshi nüngdakba tashi noklang nung shilem 20 agi tajemba amshiba ajanga nisung ka indang tekolak menüba timtem tajemba akümba osang parnoki bushitet.

“Tan bushitetba ajanga migraine agi timatemertem nem tajangzük aser anisüngzük bener arutsütsü imlar,” ta ajaki alizüktetba tamakrem sentsü aketba tesangwa adoktsüba light bulb yanglutsü alizüng ayusang, Burstein-i metetdaktsü.

Ano, migraine agi timatemertem anisüngzükdaktsütsü nükjidong nung tamakrem sentsü dak alaka, tanga sentsü aketba tesangwa ajunga nokdangba tenüktangtsü (sunglass) yanglutsü bilemba osang ka Burstein-isa metetdaktsüogo.