Tamang aser Teimla

~ I. Temjen Jamir.

Sarasademdang aser tekülem shia meimchir ajaki Tsüngrem/Kotak aser Kotak Tsüngrular nükla nung jangjajangja angur amai bilemer, aji kanga dang shitak nguogo. Saka Tsüngrem aser Kotak Tsüngrulari na angu nung dang temoatsü asür.
Ano T.V nung asenoki tulur, tilar aser kechisarina angur. Nibo PM Modi nguogo, saka pai ni angu nungbo kü timtem ngur yarila. Tang ni pen Rs. 10 jenjang aliner, saka PM jagi metet asübo pai Rs. 10/- angati agi yarila.
Election shia nung ajaki langkabo inyaktettsü amai jembir, “Solution not Election” saka election temerbo joko mejembir. 1998, 2003, 2013, 2018 tera agi dang Naga nunger solution mesütet. Onok lanuwa 1957 joko 75% nüjiso nguogo joko 25% dang bushitsü ta jembia liasü. Asen lenir A.Z Phizo-i nüjiso Bodhbar nü BBS Radio nungi sangdongtsü ta ashi: NNC aikati ‘Wednesday’ ya kanga meita atar.
Naga nunger ajaki solution atema jembir, saka India leniribo mejembir. Naga nunger kijai lemtettsü asübo joko yakta lemteter lila. Tepo küleni shi mengozüker nonger dang aotsü. Anungji India sorkari dena Naga nunger den jembi agi dang lemtettsü.
Süra koda lemtettsü? Telongpur lokti ajak, Nagaland public ajak ken mungdang agia dang lemtettsü. Aji Nagaland sorkari ayongtsüla. Joko “Nor Now” matatsüla. Ajibo teti ‘not now’ sa alitsü.

——————

Oshilu

Q1. Kechiba Aor Khristanpur anogoshia Laishiri Tsüngrem o jembir, saka tekülemdak pelaseta angarbo ama adoker, Ya kechi tai?
Ans: Küm neter tema nungi tekülemdak teti anema ali tashibo atener. Aji saka Laishiri Laishiba nung aliba otsü dang ashir aser sarasademer senshir. Ni bilemba asenoki laishir ita sen agi par kibong peria agütsür, tetezü anogoshia Laishiba tetezü ajanga alima nung telidakpur jaklaliro, yima yimkhou, dak koda apet. Aji ratetsütsüla.
Tatishitsü kar:
1. 1 Chubatem 10: 14-29 aser 2 Putipuyang 12: 1-12, yangi Solomon Chubai hon jong tulu 200, tila 300 aküm keta Yirusalem tenla kidang idaka ayu. Saka Solomon sür par jabaso Rehobuam tendak Ijep chuba Shishak-i ajak makzüka bener ao. Tekülemdak alir ajak pastori ashidang jangratema angar senshi.
2. Teratet yamai ashi nung koda. Küm noklang metsübuba nungbo Aor ajak pastor/Master/Choir Master/Clerk aser sayutsüngir liasü. Yamaji hon jong dang jenjang tuluba sahib nunger Babu nunger merijang 52,000 Aor dang liasü. Chief Minister Aor liasü, Director/Secy rogoi anir NLG/NLP amshir Aor 10,000 liasü. Tanübo bendanger yimmakeri item ajak to bener ogo. Tatok meshitsü aser temoatsü aser Tsüngrem tenüng sanga lidi. Pai asenok mesendoktsü. Mepet kobai ali tema meipanger iba tema jagi asen shisatsü tudaktsüdi.
3. Tetsür sentep nung Hagai Samuel tetsü otsü noklang asemben dak tali angashiogo. Iba melen Pastortemi pei pei arogo kübok alir kibok sema or külen nai temulung asüba kibong kar nung tetsü tajung Aotsür aser Nagatsür kar mali no? Hagai nem jabaso ka dang moatsü saka kar kibong nungbo tanür jabaso tenet jala ka ajak missionary akümba otsü mali no. laishiba dakji ajemdaker nür arogo nung kibong ajak ajungshi tajungba. Anungji shiri khristanpur ka angatetdaktsüdir kotak tenyari tsüngtsüng tema pelatsü. Aor balaka joko laishiba otsü jembir küm 147 buba ita sen sorkar scale nung laishiba otsü dang jembitsü no. Alimabo talangka oadokogo ya kechi asü?

You must be logged in to post a comment Login