Tsürabur jembishinü nung tangar kidang chisu ayurtem tetezü pei kidang chiyongtsü maka tangar kidang chiyonga senzürtem dang ajar. Aji oda, tsüraburtem mapang item ama tangar kidang chisu yur alirtemji yimtak sensakertem ishika takar lu nung ayanga tanüa tanü poksüng ngua chia-jema alirtem ser alitsü. Ajisüaka, tanübo asenok Naga nunger ajak tangar kidang chisu yur alir kidang monger kümogo. Iba tiaji tang ama Nagaland nung tsümartem benjong mapang meteter. Aji oda, yashi India ajaklen Hindu nunger rong teptepba tepela holi benjong liasü aser kasa benjongji Nagaland nunga tsümar longsua alidak, talisa, Dimapur nungbo Hindu nungertemi lapokba dokanbo ajak shibanger kanga reta tsünga mungogo. Pei kin aser tamangba yimsü dak aketba benjong among nungji kecha tai mali, anungji asenokibo manemer aser medemer peladaktsütsü asoshi Naga nungertemia karibo rongji teptepa shilem agir. Iba ama tamangba yimsü balaka aser sobalibaa balaka süaka tangar tamangba yimsü benjong nung külemküja nung medenra rong teptepa pelatepba nungjibo asenok tetsüng memetsütsüsa asenok dak tangatetba alitsüla ta bilemer. Ajisüaka, tanü yangi asenok den lemsatepnüba onükjibo tangar benjong nung oa adentsüla asü madentsüla ta asüba tebilemtsü onük masü saka tsümar benjong amongnübo asenok atep nung mia dena maputettettsüsa akümba tia ya asenok ajaki kanga süoki ia bilemtsüba tensa tia ka kümogo ta shinür. Aji oda, tsümar holi benjong amongnübo asen lima shishilembadak ajak shibanger amongtsüsa litetba ya parnoki asenok asaa timtemdaktsüdi ta ser inyakba mapa ka masü saka asenoki asenoksasa yamaji alitsüsa parnok nem aseni inyaktsüba mapa, khuret aser temoatsü ajak agütsüba ajanga ataloker. Kasaji, Muslim nungertem Id benjong amongba anogo nung Dimapur nungbo Muslim nungertemi lapokba dokanbo ajak shibanger amongtsü, anungji shishilemdak shi ango kecha mangutsü aser tula süoshi, tsüngsem aser chipo aonpo ayokba dokantema ajak shibangtsü. Iba amaji tanü asen lima nung asenok government mapa nungi anguba ita sen tilaka bener tsümartem dokan nung metsü mersü, shini mamatzü aser süoshi nungi tenzüker kisü-jensü dang agiba oset alidang sen jagi meperi ser baki yutsütsü ta asenok chisuji tzümartem ket nung dang yua lir. Nagaland nung dokan lapoka shishilembaba ya kin aser tamangba yimsü shia pei pei sobaliba kümer shishir. Aji oda, Hindu nungertemi kisüjensü dang agiba osettem, sü aser terenem süoshi, yipten aser menden, computers aser jangotsütem ayoker aser ano külen Muslim nungertemi akshi maden shi ango, aonsutsü, tsüngsem, chipo aonpo, second hand süoshi aser electronic osettem ayoker. Ano shishilemba dak tesem kar nung Budhist nungertemi süoshi ayoker, anungji kodangsa tangar Hindu, Muslim aser Budhist nunger benjong mongdir, item pei peii lapokba dokantem shibanger amonger, anungji Nagaland nung tangar tsümar tamangba yimsü benjong amongba anogo nungbo asen lima nung yimti tuluba kabo tesadang ka dang nungi tuluba shibanger amongtsü. Iba ama tangar kidang chisu yua aliba tia yagi asenok mulungjang nung jembidaktsütsüla aser talisa lanurtemi tzümar melenaji asen lima ajaklen dokan lapoka amen tenzüktsüla. Tangbo asen lima nung asenoki ayoktsüsa züsentetba aser yanglutetba maka, anungji tangari züsentetba aser yanglutetbatemji danga asenoki ayoktsüsa asenok dak tejangraba aser temetetba alitsüla. Alimabo asen lima saka shishilembadak dokan ajunga bendanger ket nung lir aser yamaji asenoki aaba sen ajak parnok ket nung yutsür, anungji asenok yabo tazüng, kecha maka, tangari dokan melapoktsüra asen ket nung ita sen nungi anguba sen tera aliba jagia kecha malitet, asenok timatemtsüba tensa tia ka nung asenok liadokogo. Aji oda, asen lima nung dokan kibur ajak tangar aser parnok dokan nung asen jala jabasotem ita sen mechimenuka agia kilir mapa inyaka alir. Aji dang masü saka asenok dang nungi bendenba rongsen kümzüka ayutsü atema tzümar takar kidang asen nisung asangurtem kinüker mapa inyakdaktsür. Iba tia ya kodang bilemdangdir, asenok ya India yimten kübok alener aliba tia nungi dang masü saka asen lima nung India nunger rongsen tashi kübok asenok parnok kilir aser kinüker kümer aliba tia nungia asenoksasa salateta nüchi akümtsü nüngdaker.
Share on Facebook
Follow on Facebook
Add to Google+
Connect on Linked in
Subscribe by Email
Print This Post
You must be logged in to post a comment Login