Tanü asen tendak sobaliba maparen tapu balala den asen Arogotem aser Yimden nung inyakyim tapu balala indang tatsüka lemsateper

–  R. Imkong Lkr, Diphupar: Dimapur.

Tanü asen tendak sobaliba maparen tapu aika temeyoktep, tatentep aser tebenja ka nung asen nüburtem liyonga odagi. Khen ashitsü agi tanü asen sobaliba ya telongjem tajung akaba yimden telok ta asenoki asenok sasa jembir, saka tanü asen sobaliba inyakyim ya khen kanga junga shisadanga bilemdangra, asenoki jembiba dang nungjagi asenoki tang teinyaktak mapatem ya talangka pila-a lir. Ni ashitsü agibo tanü asen sobaliba maparen ya asen tsüraburtem sobaliba telongjem dang nungi khen agi balaka nung liyonga aoba angur. Tanü putu tensa nung aluyimertem ya aki tejen putu yimyatem den medemdangra khen agi tajemzükba tia ka nung liyonga odagi. Kechiba ta süra, tanü asenoki aluyimba nungi pei sasa pei poksüng züsenteta chiyonga jema liyonga aoba aikabo mangur. Saka taoba pututem mapang nungbo kibong shia-i pei pei yari küm songtema chiyungtsübo züsenteta liyonga aru. Iba dak alaka takartem karibo tsük jen asem, pezü tashi aser karibo jen pengu, terok tashi züsenteta jungjunga rizünga arakbangasa yua liasü. Aser item takartem jagi sensakertem nem tsüktem periasa agüja liasü ta angazüka aru. Yamaji par mapang nung aya wara “famine” aru nunga kecha tetsübu mekai tang jangratema liyongasa aru ta otsütem angazüka aru.
Tanü asen sobaliba ya asen tsüraburtem sobaliba telongjem dang nungi khen agi balaka nung liyonga odagi ta tanabena netshia lemsateper, kechiba ta süra, tanü asenok sobaliba-a aoba ya khen agi jangratemtsü melie kümogo ta rajema arur. Yamaji tanü lanu tain ajaki jembiba o kaji asen sobaliba tajung wazüka ayutsü indangbo ajak bang nungi ret reta-sa adoka jembitepba angazüker, saka repranga ali nung nisung shiai pei pei ajungtsü asoshibo kanga süoki ia inyaktepba angur, saka lokti atemabo temulung agüja inyaktepba kangabo mereprangteter. Süra lokti songjen arok ajungtsü atemabo shibai taküm bendanga agütsür inyaktsüla? Shidi ta süra tanü yimsüsürtem shirnoki putu menden alangzüker yimsü südaki, itempurtem jagi anir, nütsüngnübu ajaki kanga nendak nendaka taküm, shisatsü, nübu aser ali rongsen agi tenla tajung agüja kati ka nem akhümtsübu agütsütepa, temulungjang ajak agi temeimtep nung inyaktepa ao nung dang asen sobaliba tajungji wazüka yutettsü ta nibo bilemer. Aji oda mesüra, kodaser shibai asenok nem sobaliba tajungji wazüka yutsütsü? ta nibo aiben shisadanga bilemdanger.
Reprangangjo, tanü asenok sobaliba tentet ya meshi-metsür “beggar” agi sünga aliba telok tentet ka ka ama dang kümogo ta reprangteter. Saka mapa meranga inyaker pei pei yari tebok sünga jangratema litetba nüburtem tu aikabo mangur, iba den ochi o jembirtem tu ishika dak alaka lia mangur. Iba jagi asen lima ya kanga dang mang manga “darkness” kümogo ta ochi nung teküm küm purtemibo temulung kanga shimaka bilemer.
Asenoki taoba mapang nung asen Naga nunger otsütem tu aikati züngshir alitsü ta amanger, iba otsü nung tu asen Naga kin ya pei sasa meranga inyaker züsenteta chiyunga jema litetba kin ka ka lir ta “Geography subject” nung zünga aruogo; tetezü tangar dak nendaker liyonga aoba kin ka masü ta shiteter. Tanü iba kasa otsü tu India aser tanga “foreign” linük nung alirtemi angazüker alitsü ta amanger. Yamaji khen mapang kabo asen limai “tourist tem” semdangsemertem alima talang nungi aser India tesem balala nungi asen lima tepor ajungba reprangertem arudang kanga pela-a alitsü ta amanger. Saka yangji aliba nubürtem aser par sobaliba yimyatem den “parnok” asen liba-liro yimyatem khen agi meputep angudang kangasa aakseta “shameful” bilemertsür.
Tanabuba nung asen Naga nungertemi pei sasa pei kin-ji “National Tribe” nokyimketer kin ka ka ta jaa aru ta asen tetsü-tebou otsü nungi angazüka aruogo. Saka tanü asen lanurtemi balaka arem min “forest” bushi aitsübaji kanga tsübua bilemer! kechiba tsübur? ta süra, parnoki kiiyi, pongzü, shirem aser tanga shiruru tesashitem arua parnok takümtem tepseta lir ta tsübur südi. Saka asen tetsü-tebou mapang nungbo parnoki longrem, longbang nung shiruru tesashitem den arishitepa pei taküm samatsüa metsübui dang, item denji tejak o tejak na jitepa rarayonga aru ta otsü-i ashir. Saka tatem nung parnoki shiruru tesashitem madak-ji takok tulu nguteta tepseter yimdaki bener aodka, item shitemji chia jemer kelen, item tekolak ret-temji pei pei ki kiküm kimalen tangar dang sayua jara nung, tongshi nung sangzüasa ayuba onok tashi nung ngua aruogo. Iba kuli jagi par temeranger mapatemji konang tetushi shisanga kanga meraketasa ayuba reprangteta aru.
Yamajisa par mapang nung parnoki arürtem den Nok Nü teperi amer, jongtem aponger tejak o tejak na jitepa leptepa, tsüngtepa aru ta otsütem angazükasa aru. Iba ama raratepba mapang nungji shirnok tashi taitba aser tasü taitba südir, item telok jagi tashi maitba purtem madakji takok tulu nguteta parnok kolaktemji lepzüka bener pai yimtsüngi bener adoka yim “Imrong” nung mangkutemji meta-asa ayu ta otsütem angazüka aru. Aser ano “Individual” temeranger rongnung karibo ita anogo renteta arem nung sü-isüponger kolak atangtsü atema lentanga, arür kena senzür kelen tatem nung pei kolak tangar arür nem magütsü-i item jagiang tangar kolaktemji lepzüka tanga bener pei yimtsüngisa shilang ta angazüka aru. Iba ama arür leper chirtem nem naroküm tulu mangkurepsang ta jatsüba tanü tashi pelentepa par kin jagi jayongasa aruba angashia aruogo. Tetetzü mangku ana külemi repa tangzüka bener aruba naroküm lir, iba kasa naroküm tangji ano Repatangba ta ka jaa aru. Yamajisa ano karibo mangku ter tashia külemi tangzüka bener arutetba dangji “ter lepzük” ta sa jaa aru ta angazüka aru. Iba ama naroküm tenüng tulu jatsübaji ata mata maparen dangbo jaa maru tasa jembia aru.
Item amala tasü tait mapa inyaktetba purtem dangji tang Nokinketer ta jaa aru. Saka tanü asüng lanurtem-i balaka Nok aser Nü amshitsü-ang süng mashi nung, koda ser item jagi tenüng tajungbo aginer? ta sa bilemer. Saka tanübo kaket shisatsü bushirtemi pei pei azüngba “subject” nung temulung agüja azüngba ajanga karibo “subject” kar nungbo Doctorate degree tulu anguba angashia aruogo. Saka tanü lanurtem rongnung karibo yi “wine” tajungla mesüra majungla ta mebendangi tangu apia kor “horse” nem jemdaktsüba “XXX Rum” tu aika tebok sünga jemer shi, ango den chi tebok sünga bokraka chiyunger mang mangkoria teka azüklen mekanga tur tajuruba nisung mashi kar den raratep mena züktepa senzütepba ajanga pei sasa pei takoksa ajangzükba ngua aruogo. Iba den tai makar kar tendakbo tasü tama atalokba angashia aruogo. Iba ama mapa tamajung inyakba ajanga pa kisüng maaksübaji tang masü, saka kinungertem nem maaksü den timtem jenti bener arutsüba angur. Ibala ama mapa tamajung inyakba purtem dangji Degree tulu ngutetba mesüra Nokinketer ta majar! Saka item amala purtem dangji alima raksatsür nisung ta nüburtemibo ajar. Saka shirnoki meranga züsener konang tulu bener aruteter, item nemji nütsüng nübu ajaki tenüngsang aser tetushi peria agütsübaji kanga tetemsü ta shiteter.
Tasempuba nung tanü alima yimden tsütsülen aser Arogotem nung shilem agiba indang kü tangatetba olen ka lemsateper. Yamaji tanü shirnokisa alima yimden nung süale, mesüra Arogo balala nung süale shilem tajung agia alima ajungtsü atema aser Arogotem nung Tsüngremer tenyaba maparen nung shilem tajung agia senzüdagi, parnok dang nübur ajaki kanga peladi. Yangi ni kü tangatetba olen ka shinübaji ya lir, tanü alima yimden nung sang, mesüale Arogotem nung sang par yimsüsüba tashi indang mejembir mesüra mashishir, saka lokdi ajungtsü mechi nung olen ka nendak nendaka lemsateper. Yamaji tanü yimden inyakyim nung süale, mesüra Arogotem nung süale, tensa mapang apir pei pei saseb nung o jembirtem jaoka jembidaktsür. Yamaji tila teri ajak nung par tashir aser temetetertem nem kisüng shilem mangidaktsü-i, oda mashi memeteter nema khen khenbo shilem agidakji parnokjia training agidaktsü nungbo nok tejen kodanga mamshie merepdaka yutsüba tu bener arua long nung meyushia arangshi nungbo, iba nokjia perangperanga techira akümtsübaji tanishir dak tuluka keta lir. Yamaji tashir aser temeter nem kisüng shilem agidaktsübaji mshi memeteter atemabo kecha balaka tajangzük mali ta metettsüla. Kechiba ta süra, shirnok tazüngba degree khen agi maka, saka par tangatetba terajem shisatsü koba Tsüngrem nungi lir, itemji par mulungjang nung adoker, iba tangatetba shisatsütemji telok nung lemsatepba ajanga nüburtem kanga ajangzüktsü ta amanger “This is to share their folishness thoughts, and also to impart their illiterate knowledge to benefit for the poor peoples”.
Kechiba ta süra, tanü tashir aser temeteter lima nung asenok alir asünungji, lokdi tuluba nung par tashir aser temeteter temi tang mapang ajak nung shilem agia atemer. Aser ano mapang kabo telok tilaba nung pei pei saseb nung kodangsa senden akatsüsa kümdir iba mapang nungjia item tashir aser temeteter-tem shirnok alima nung Degree tulu peria akartem lir, parnok jagisa mashimemeteter-tem den raktepa shilem agira, tanüngba-pur temjibo taküm piyong nung kenü anogo tanga telok nung shilem magitangi taküm tembanga doktsü menua mali. Yamaji par tamashi shisatsü koba Tsüngrem nungi lir, iba shisatsü tajungji tatem nung ali tur tema yutsütsüsa akümer.
Iyongjiang temeshi laishiba I Korint tapu ka tekong 26 nungi 28 tashi nungji yamai shia angur, Tsüngremi shisa akabatem aser tashi taitbatem maaksüdaktsütsü atema alima shisa makabatem aser alima tashi maitbatem shimtet ta shia angur.
Tanü shirnoki alima tazüngba degree tulu bener alima ajak nung jembia, kuli tajung agüja sayutsüngia jajadagi, parnok aliba ajanga alimasangertem ajak temoatsü ngua arudagi, maneni parnoki tali awa-a oa inyaktettsü asoshi shisatsü aser anema aliba taküm maneni moajangma ta sarasademtsür. Iba den koba olensa lemsatepogo, item lemsatepba ajanga tazünger aser tangashir ajak maneni moajangma. Amen.