Tanü Naga lima Khristan kiyimba sentong dak aketba nung tangatetba kar/ tajitetba kar – lemsateper

~  Tainla Mar,  Chumukedima.

Lai -i ashir. “Ajak rongnung ki ayimbaji tetushiba nung yuang…. ” (Ibri 13:4)
Khristan kiyimba sentong ya kanga meshiteta, asüngteta ,tepela aser tetushi nung amongtsübaji tim ta angateter. Saka tanü asen tendak Naga Khristan kiyimba sentong aika Lai tesayuba aser tamanger yimya dak mapetba jaklaliro mesüka benshiba angur.Tatishitsü kar :
1. Asüngteta mali sürnung Temeshi tenla sabang nung temeshi kiyimba sentong agia temeshi kiyimba kulizüng Arogo ajanga agizükba ;
2. Kin kidong mejangja, mesüra tashishitep lir, saka pei tajangzük kar asoshi temeshi kibong akümtsü tim ta kuli bushitepba bener arua (aika aibelendakja/metsüdakja) kibong akümba.
3. Temeshi kiyir benjong tabo jembir saka temesepba chiyungtsü aser ozüngi memelaba chiyungtsütem jenti amshiba.
4. Amang piyong kiyong kidanger tipdema memejangdaktsüi Kongki ken ola tulu adoka atemba , bomb poka tsüngsangtepba aser longsolongbena jabujaria  kazüba amala.
5. Tekülem tenla kidang kiyir benjong nung ki sübo tenlaki dak mapetba inokba. Tatishitsü agi, temeshi sapang ajak yakpanga naronü ama, mesüra park or hotel nung decorate asüba mesüka yangluba/inokba angur. Aser tenla ki telong nung mener tenla ki memesüki kima yimdong shisatsülen atsüa oa bilemdaktsütsüsa renemba. Ya agi tekülem sapang meraket samar
6. Tali lalushipongba; Ano aika.
Asüngteta mali, kin kidong tashishitep lir, temeshi tenla sapang nung temeshi kiyimba sentong agitsü temsüa lir ta kuli süa kibong tasen tenzüka aotsübaji  tim masü ta bilemer.
Tanabuba nung, temesepba chiyungtsütem aser ozüngi memelaba chiyungtsü tem aika, mapa inyakertem tenüng atemer amshiba; ano khen khen medemer tejaoker tenüng atemer amshiba; item ajak ya temeshi kiyir benjong dak mapetba ta angatetdi.
Tasembuba nung, sati benjong aika nung kanga lalushipongba angur. Satir anükapang, anganürtem  aser tembartemi kibur memeimba  aser ochi mashi  inyakba mapatem kar nung angur. Tatishitsü agi, benjong kibur-i budget yanglur par kibong sasep nung peritsü ta sür alioka yutsüba dak alia talitapong lalushiponga amshiba, aser menüngdakba osetsüset aika demand asüba. Teyarir ama, saka Pei luzüka achitsü bilema/pei jurila tajangzük bushia inyakba.
Ano benjongdaki arurtemia aikati pei peri dak alia auso (Plate) mejongtoka chiyungtsü tanguba ajak inoker tesadanga mechimai toktokba. Karibo ano pei yangku nung süoka bener aoba yimya. Item lalushipong yimya aser jakla ajakji tamangertem asoshi ochi mashiba maparen ta bilemer.
Kanga dang tongtipang ta bilembaji benjong kibur shilem /teinyaktsüji lir. Benjong kiburi pei kibong rongsen yari aser pei akoktsüba jenjang yari dang benjong ayongzüktsula. (Tangar chilu ajia masü) Tanü reprangdangra, sati benjong aika nung abensuoshi renemba, kiojen aser ki sübo (decoration) nung mapang aser rongsen jenti endoker; tema tereprangtsü kanga standard amai, saka iba den sütepba benjong nung atentsü jaokertem tiptema mener chiyungtetsüsa  amentsü junga merenemer. Sati benjong nung atentsü arurtemji mapang, taküm, rongsen jenti endoka tenla agüja aruba  lir ta angatetsula. Asen kidangi jaokba aienertem koda aseni anepalua ayongayonga mendaktsür chiyunga jemdaktsür yoker, yamaji takok tashi parnok anepalutsü tim. Tejaoker ajak tiptema mener chi chiyungnür chi, aser süngo jemnür süngo ta ajemtsüsa, aser yamala mesükbaji renemtsütsü tim. Tanü repranga arunung, sati benjong jaokba aika nung chiyungtsübo peria renemaka tamendak peria mali aser jaka temesü nung tarensena (Queue) nokdaker chiyungtsü asoshi ghonda junga atatsüsa akümer. Ano kar nungbo benjongdaki arurtem mapang talangka tarensena nokdaka atar, chiyungtsü agi mataba otsü -a lir. Ya kanga tereprangtsü aser tatishitsü majung.
Temeshi kiyimba sentong nung benjong tulusa ayongzüka amongtsübaji tongtipangtipa masü. Aiür ka aser asangur ka taküm nung asüngteta lia arur temeshi tenla kidang Tsüngrem aser nisung tsüngdang nungi kuli tajung nguteta longjemra aji ajak rongnung tajungtiba aser temoatsüba ta bilemer. Aji oda, kari temeshi kibong akümba tenüng nung tembar aser adianutem den pei akaba lemsatepa benjong yanglunera ajia pei mulung. Saka takok tashi tangar jilu ajia masü , Pei akoktsüba aser rongsen yari dang asütsüla. Asenoki sati benjong dak sendakba tema terepangtsü, talisa sübosolemtsü aser tema decoration amala maparen aika nung western jiilu ajizüka benshiba angur. Saka ano kanga junga bushidangra, parnokibo pei akaba dak alia ayongzükba mesüra lalushipongba kenyongi mangur. Talisa asenok ama lokti tulu parnoki mejaoker. Nisung telemtet ishika aser  arutsü marutsü tejangja osang meteter-ang (confirm sür) benjong yanglur. Anungji lalushipongba mali .
Yamai inyaktet nungbo kanga ajungtsü ta bilemer:
1. Temeshi Kiyimba sentong ya Arogo nung special program ka ama ( benjong tulu mesüi ) Arogoi anir Arogopur ajaki temoatsü sarasadem agüja akatsüla. Akok ka asünungbo  Honibar, Bodbar sentep ama nung agi nunga kanga ajungtsü ta bilemer.
2. Tenla ki sübotsü kanga kümdanga,süngjema  aser tebur junga tekülem ki meraket meraksai kulemtetsüsa renemtsüla. Tenla sapang ajak yapanga, ano sentong lenir aser shilem agir ajaklen nungi sadema mangutsüsa tongdanga mesüra tali tapong kecha meinoktsüla .
3. Tepela kiyir benjong yanglunertemi takok tashi nisung telemtet pei akoktsüba yari dang jaoktsüla aser tejaoker ajakji kanga junga anepalua tiptemdaktsütsü sentong atongtsüla.
4. Tangar chilu benshia (Prestige maintain süa) pei kibong dak malangba sentong meyanglutsüla.
5. Lokti tulu jaoka sati benjong (wedding feast) agütsünertemi tesem tulu tesadem bushia aser tejaoker ajak ayongayonga amentsüsa aser (tarensena menokdaki ) chiyungtetsüsa serving table peria renema toktsütsüla.
6. Nisung jenti jaoka tepela kiyir benjong lemsatepner saka tesem teperi mali ta süra, Chitem (Nicely packed food) lema agütsü nung ajungtsü ta bilemer. Iba ya agi benjongdaki arurtem tesem mesadem nung timtem jenti agia aser mapang jenti lalua chiyungtsü asoshi line küma nokdaker ataba timtem nungi kumzüktsü. (Tanü yamala mapa topur junga inyaktsü lenmang aika lir.)
7.  Temeshi kiyimba sentong nung temesepba chiyungtsü kenyongi mamshitsüla.
8. Tsümar benjong nung amshiba yimya bomb aser cracker apokba ,mesüra amang piyong kongki tema tsüngsangtepba malitsüla.
Ano sati sentong mapang asoshia olen ka yamai shiner. Mapangji ajak asoshi kanga
dang senti. Naga lima nung sati benjong talubosa agiba seasonji October nungi  March tashi lir. Iba mapang reprangdangra, office nung inyaker aika anogo shia sati benjongnung tena jajadang pei mapai moutetsüsa akümer. Iba timtem ya talisa satiba sentong mapang meshidakba ajanga lir. Satiba sentong aika 11 am, 12 aser 1 pm nung agir. Anogo tiyong nung iba ama sentong agiba ajanga sati benjong nung atenertem pei mapai moutetsüsa akümer. Ano aji dang masü, saka Naga nunger aika asoshi iba timing ya chiyungba mapang masü. Anungji pei mapai moutetba timtem den mapang masüba mapang nung chiyunga jajatsüsa akümer; ibai aiben temang asoshia  timtem aser meinprong amai akümer. Yamaji timtem tesem aika nung ajurur aser tepela kiyir benjongji tepelatsü ka masü saka khuret ama kümdaktsür.
Item timtem paidoktsü asoshi aser lokti ajangzükdaktsütsü meji, takok tashi benjong ayongertemi timtem talila  tera agia, sati sentongtem ajak anepdang 9 or 10 mesüra nikongtsütsü  3 or 4  amala nung agira, kanga ajungtsü ta bilemer. Office balala nung inyaker süshia, pei maparen balala nung sotaka alirtem ajak kecha tetsükdak makai sati benjong nung takok ngua aser sadoksadoka shilem agia jajatetsü. Iba yagi ajak asoshi mapang, taküm aser rongsen lalushipongba jenti nungi kumzüktsü .
Tanü asen Aoer Aotsürtemi anir Khristan kibong akümertem putu tensa den meputepba yimyatem reprangteta yanglushir  temelenshiba nung tatishitsü tajung sayuteta temeshi kiyimba sentong meraketa agitetra, Tsüngremi asenok ano tali moatsütsü, kibongtem nung temelenshi adoktsü aser alima asoshi maneni asenok samanir aser len sayur asütsü.