Tanü tensa Democracy Election nung nüburtem tangatetba yimya balala indang kar lemsateper

  – R. Imkong Lkr, Dimapur : Nagaland.

‘Democracy Election” tetezü asen Ao oshi nung nüburtem lennitsü asoshi lokdi timba kati mulunga yimsüsütsü nübu tajung kar shimtetba ta ashitsü akok. Iba Election ya asen linük nung 1963 mapang nungi tenzüka tanü tashi agiyonga arudagi. Saka election air candidates ajak adoktsü masüji, oda ango rongnunga tera tuluba aser talangba ka mera ashi amatu, lokdi ka nung nüburtem lennitsüji shibai lokdi ka atema timtem tuashi jenti arema tangatetba tajung yur nüburtem tenzüktsü temulungtetba mangdang tulu yur inyakyonga odir pa jagi tatem nung takok tulu angutsü ta asenok nüburtemi rajema angateta lir. Aser election nung tokteper adoksangji “Assembly” lokdi tuluba nung yimsüsürtem adenshidak jagi yoker, aser item jagi nüburtem taginüba aser teyongyaba kechisa ali aser ‘election’ mapang nung nüburtem dang kechisa inyaktsütsü nangzüka lir, item mapatem ajak tu zülutena yua akaba tu bener oagi “Assembly” nung tu tatongizünga metetdaktsür. Yamaji “Assembly” nungji tatsü talang ajak asadanga jembiteper külen lokdi jagi hau ta agizükra, oda pai onük benokba ajak ta masüyonga tongtipang maparen kar mapa küma agizüktetra iba jagi pei pei yimtsüng aser town balala nung terenlok maparen kar inyayonga aodang nüburtem pelateper aser ano Govt. Department kar nung mapa tila taribo “interview” magii dang MLA-ba tashi amshia Aiür-Asangurtem zünger mapa mengui alirtem tu mapa nung anioktsür. Idangjibo par “constituency” purtemi pa dak kanga pelar aser pai election mapang nung nangzükba maparen ajak tu ta-sa masüyonga oda yimer yimsanger aser town balala nung terenlok maparen lenmang tasen yanglutsüba aser tejen süaka nüburtem anisüngzüktet-tsüsa yanglutsüba, iba den tzüpo amala yanglutsüba aser Hospital ulushia yanglutsüba aser yimtsüng nung Dispensary lapoktsüba aser ki-jen yanglutsüba den yimtsüng nung balaka tantsür tambourtem nem teyari “scheme” kar ajanga agütsüba yamala mapa tajung aika inyaktsüba angudang nüburtemi pa dak temulung achir aser tarutsü mapangtem nunga pa dak temulung lemteter aser tarutsü mapangtem nunga pajisa shimteta MLA dang masü, saka Minister menden nung amentsüsa nüburtemi ajungkettsür. Kechiyong nüburtemdak ibala ama inyaktsüji tashi keta lir, saka MLA tem ya ajak kasa masüji karibo nüburtem külakokja ashioktsür, anungji ibala ama MLA-jibo tarutsü mapangtem nung pa sasa longrenbang nung nokdakba den saku asütsü ta metettsüla.
Asen lima nung Election ya küm pungu shia khen agiyonga arur aser yamajisa küm aika süia odaktsüogo. Saka tan-bai Election inyakyim tera balaka asütsü ama repranga atadagi, kechiba ta süra asen Langpangkong tsükong kaketshirtemi tang agitsü aliba Election yabo kanga asüngteta agidaktsünüba yong par tsükong sasep nung tatsü talang ajak asadangtepa Tsüngrem tang tashi meshia sarasademer külen iba maparen ya tenzük. Yamaji ABAM-ia parnok nükjidongji junger ta reprangteta parnok pu küma sarasadema nungit. Aser oda oda bo asen Ao lima ajunga nung Ao Arogotemi iba maparenji akang alonga inyakyim tajungji Nagaland ajunga nung ayim sünga ao, aser ABAM-i anir NBCC ajak ayonga tang taruba Election yabo khen agi balaka asüngteta agitsü mechi nung ayongzükogo. Anungji iba maparen ya kanga dang shisa kaa atongtetogo ta ajaki tamang akar, kechiyong iba maparen yagi nisung aika mulungjang nung kongshiogo ta amanger.
Anungji iba maparen ya kanga tang shisa kaa atongtetogo ta ajaki tamang akar, kechiyong iba maparen yagi nisung aika mulungjang nung kongshiogo ta amanger. Yamaji oda masamangateter kar aliyongbo nisungtem aikati Tsüngrem dang azüngashia nangzüktepba ya nüchi mulungsentsü atemertemibo nisung jak tu repranga masü, saka asen teyanglur Tsüngrem tu bilemteta pei sasa tazüokba nung maparen ajak nung inyakyonga aodang asen Tsüngrem ya meyazütetba Tsüngrem asü nungji pai asen nüburtem dang pelatsü ta tamang akar aser aji ochi lir. Aser idangjibo asen Nagaland state ya mejungnüyonga ajungtsüsa mapangi bener arutsütsü ta asenok ajaki tamang akar.
Asenok ajaki angatettsü mechi nung yangi tatishitsü ka bener arur, kodang asenoki chi-chiyongdir asen chiyungba aousu “plate” nung tu chi-jang kata metsükdaktsü-ibo shingaia mechiyungtet-tsü südi ta bilemer, aser ibaji mesüka asen lima nung oda tangateter aikasa liaka ano mangateter tema jentisa ali nungji kari mashikushi inyakyongbo, oda tangateter temi angateta mapa tajung inyakbaji amajok makümtsü ta angatetdi. Yamaji akhi asen tetsü-teboutemi ashiba medem, oda nisung ka dak-temeyong ter keta aliba ajak tu kasabo masü, tetezü temeyong ter prongla tu ajak medem medema malir ta jembia aru. Yamaji tanü lima nung mangateter aika liaka ano tangateter kar aliba ajanga Tsüngremi nüburtem dang pelar aser alima nung yimjung tesünep nung alibaji iba ajanga lir ta angatetdi. Anungji asenok tangateter ajaki Langpangkong tsükongsanger dang kanga peladi ta ayongzüker, kechiba ta süra iba “Clean Election” indang ya parnoki tamasa atongteta ayongmeso ta rajemtsür.
Tanapuba nung Election candidate tem ya pei pei tsükong, pei pei yimtsüng aser town balala nung pei sasep nungi electioni air asünungji pei nisungba tusa asokdaktsünüba yong medemer o medemer na tsüngda nung aser yimtsüng o yimtsüng na tsüngda nung aser tsükong o tsükong na tsüngda nung pei pei nübu candidateba tu “support” süa nungita yaritepnüdang nübur o nübur na tsüngda nung manganütsü otem aikasa jembitepyonga aor, aser ano karibo ashir, nür candidateba dang nungibo ozü andidateba ang tajungba ta jembitepyonga aotang nüburtem tsüngda nung mangatetep tulu adokdaktsür aser nüburtem tsüngda rongrong shirang tali kümdaktsür. Kechiyong asenok tangatetba ya onsara ilaraba ajanga nüburtem tsüngda nung kanga ashishitepa mangatetep tulu adokba ya ajangzüker. Yamaji asen nüburtem tangatetba ya ano mapang tatsükabosa agitsü südi ta rataa bilemer. reprangangjo, America lima ya tashi temeteter aliba lima ka lir ta asenoki jembiba ya tanga kecha agi masü, saka nisung shia tangatetba tajung aliba aser shsiatsü nung kanga mongintem tang asünung tatishitsü agi par lima nung election agitang candidate kati pa taküm bendanga agüja electioni aitang pa kinungtsü-i pa temba “opponent party candidate-ba” nem tang “vote” agütsüba tatishitsü kar angur, aser election temer külen par tambu-i kinungtsü dang kechiba nai kü nem vote magütsü ta asüngdangtang kinungtsü-i indang indanga yamai ashir, hai tambu, nü tangatetba dang nungibo nü temba “opponent party candidateba tangatetba tu asen lima sanger atema tajungba liasü, iba jagi ni pa nem kü senti “vote” ka tu agütsüogo ta ashitang par kinungbu-i-a la tangatetbaji shidak ta agizükteta kanga pelar “Thanks” ta langzür. Kechiyong parnok tangatetba “standardji” khen agi asenok den medemdangtsü makok aser balala lir ta angateter. Saka asen lima nung yamaji ka atalok asübo idangjisa iba “minute” nungji kinungtsüji tazük chir Hospital bushia bener or lila mesüra kidang nungi arizüka meinzüktsür lila ati. Kechiyong asenok tangatetba yabo ano nisung maküm ta yimya yimpong jagi sayur. Aser iba yimya yimpongji asen Aor dak tang aket masü, saka asen Naga nunger ajak dak keta lir ta angatetdi. Iba yimya ya asenoki bilemdangyonga aotang iba tangatetba “America” nunger amaji tongtet-tsübaji Yisu khrista tanaben iba lima yagi arur kelenang angateta akümtsü südi ta rataa bilemer. reprangangjo, shibaibo eleciton-i candidate ama ka ir madoknütsü? Oda asen lima nung “eleciton candidates” kwi idir parnok ajak jagi takok tajungji nguner aser MLA ka ka kümnütsü ait, saka asemteper ajakibo mezüngpuba jenjangji menguteter. Saka “election” nungbo “sports and athletics” saiba nung anguba ama “first, second and third position angurtem nem senpet aser sempet agütsüba amaibo magütsür asünungji, shibai meranga inyaker pa jagiang first positionji” nguteter aser pajiang tatongokdak akar. Saka “election result” adokdangbo shibai tanapuba jenjang ngudir pajisa tejashitiba tia nung nokdaka lair. Anungji shibai “election” nung takok tajung ngudir, pa jagi makoksangji kanga aria bilemtsütsü tim aser pai akokba tashi ka nung yariteptsü tim ta tangatetba ka shisemer. Yamaji asü nung tang tarutsü mapangtem nung külemi yairtepa atet-tsü lemang sadema ayur ta metet-tsüla.
Tasempuba nung asen Aortem dang ya kechisarina nung mezüngpur samanir “pioneer” ta jateta akaba tenüngsang tetushiji ulura ta angateter. Saka tanü asen lima nung mezüng ashiba amatu pei pei ajung asaa inyaktepa aruba asenok ajaki metetjema tang lir. Saka tanü mapang yabo pei pei yimtsüng doktsür lenten lima bushia arua town tesem balala nung litepdangi, idakji chia asen Aor atema tia tajung kaji tangar kin temeyoktep den alir asünungji, pei kisüng tangtetba nung aotsübaji majung ta angateta taoba mapang nunga asen Aortem ajak longjemer takok tajung ngua aruogo, saka tanübo asen Aor chanu asem tashi agi Dimapur II nung nia nüburtem kü sempet tajungtiba agi tenzükner ta sangoktsür likaji, oda shiba dang nabo khen ataa liang ta shibaibo shitettsü? Aser tangar kin-i asen Aor nemsa maongka tajung agütsüdarji asen Aortemi yimten yimliji angateta kati ka den awashi meteta, akhüm agütsütepa inyaktsübaji kangasa tongtipang ta ayimoktsür. Kechiyong Election yabo tanü tembanga doktsü, aser asüng nungibo pei kin denjisa litepyonga aotang asen Aortem tsüngda nung melang mepu madoktsüsa yimya awashi tajungtiba agi inyaktepra tarutsü mapangtem nunga tepong ka küma langteper tangar kin denji kechisarina nung yaritepa liyonga aotsübaji asenok tangatetba dak tang keta lir. Aser kenü angobo asen Aor chanu kati asen Aor teyariji magieang melitet-tsü ta angateta asen yimli ya wazüka ayutsübaji kangasa nüngdak ta rajemdaktsüner.
Tanü parnok asem pronglaji tapayutsü nübu ka ka lir, aser parnok daji pei pei sempet tajung keta aliba asenok ajaki meteta tang lir asünungji shibai rongsen agi akoker ta masü saka shibai pei sempet tajung agi nüburtem mulungjang kokteter paji nüburtemi shimtet-tsü asü nungji O, Ao tekong terok sangertem shingaia pei jurila jokteta adoka maksü bener tarutsüma. Kechiyong asen teyanglur tsüngremibo shiba nem maonga agütsütsü ibaji mezüngyongi yimsüsütsü shimteta yuja kar ta rajemdaktsünge. Anungji Tsüngrem akhüm tang tsüpuang aser pai item ajak nenok nem agütsütsü ta temeshi laishiba nung ashi ama alitsü merangangma ta mepishia zülutsür. Saka tanü amai kati ka akhüm agüja aser kati ka züngshitepa yaritepa aoba angudang kangasa pelar-a ni ta ayimoktsür. Saka temetet-tsü o kaji candidate shia-i anir pei pei yimtsüng sasep nung ashiaküm o tajung shia yimtsü yimbo temi anir sayubentsü tajung agüja lanurtem tsüngda nung mangatetep madokdaktsütsüsa ajungshitepang ni ta mepishia zulur. Saka asen Aor chanu shibai ola osü tamajung adoka asen Aor nem maksü aser timtem bener arutsüdir pa sasa pa ali nung tur aremer ta angatet-tsüla. Aser mezüng tetenzük nung ashi amatu asen Aortem ya tapu ajak nung awashi meteta kati ka süngpu aputepa aruba kin ka asünungji tangar kin-ia asenokji akhüm keta reprangtsüsa alitsüla, anungjiang asenok dang samanir “pioneer” ta maneni ajatsü kümdanga lidi ni ta ayongzüker.
Yangi asenok nüburtemi meteta angateta alitsü atema olen ka shisemer. Mezüngpuba nung asenok ajaki meteta alitsübaji “sen” tashi ya lir. Aser taküm election mapang nung candidate rongnung katibo sen tashi amshia alimaji akoktsü merangtsü akok, kechiyong paibo pa takok ngunübayong yamaji inyaktsüsa kar, saka sen tashiji yakta samaa aotsü ta metet-tsüla aser angatet-tsüla. Yamaji temenen teraji sen tashi ya asünung temeshi laishibai-a ashir, takari kodanga kotaki aotsü makoktsü, aser kotaker senmangji mamangtet-tsü ta shia angur. Aser ABAM-i-a sarasadema sen tashi-ji mamshidaktsütsüla ta ayongzüka lir, yamaji sen tashi nem asen kin ya yoka machitsüla ta sangdongba angur.
Tanapuba nung tashiyim amshiba agi alimaji akoktsü ta kari bilema alitsü akok, saka item tashiyim amshirtemji pei sasa saang “trap” mesanga yur yangji pei taküm alenseta asüba den saku akümtsü, kechiyong tsüngremi ajemalur nem yimli agütsür, saka tashi mangaba purtem nem tesama bener arutsütsü ta ashiba tu bilemtet-tsüla.
Tasempuba nung election mapang nung kari temesepba chiyungtsü chia jemer ola tamajung adoka nüburtem tsüngda nung mangatetep adokdaktsüra ni aser na ajanga candidateba maksütsütsü aser item amala tangji temenen mojing Lucifer tenyartem ta nüburtemi ajatsü, kechiyong ola tamajung adokba agi nüburtem tsüngda nung teraksa jenti adokdaktsür ta metet-tsüla, aser itemji ajanga yimjung samatsür ta angatet-tsüla. Aser item o tem ya ABAM aser NBCC ajanga temenen den raratsü atema sarasadema tenzükba dak sendakba lir. Anungji tatem nung iba osep azünger aser tangashir ajak Tsüngremi mola moshia moajang ta sarasadema ayongzüker.