Tanur kinü shirangba tajitettsü kar

Kibong nung tanur ka moatsüba aser anepaluba nung tepela tulu lir, ajisüaka aiben tsüraburtemi shisabulutsüsa mapanga ajurur. Aiben tsüraburtemi kinü tanur temang majungba memeteter, mesüra mapang shidak nung doctor dangi anir maor.
Tanur kinü shirangba tajitettsü kar:
1. Azü ayimba: Kinü tanur tepela mesüra tebur miim oset temerem kümra, tzü yangra mesüra azü yimra idangyongjisa doctor ajurutsüla. Itemji infection temaitsü lir.
2. Tangu junga mesashitetba: Tanur ka tangu junga mesashitetra kanga ilonga doctor dangi anir atsüla. Temaitsü rongnung- kanga karaa tangu sashiba, tanuri tangu agidang tebok temalen mesüra tekongret (collar bone) nung kanga aroka aiba, tangu sadokdang ola kanga adokba densema lir.
3. Temang metaba: Tanur ka temang metabaji shiranger masü, saka temang aser infection kar tsüngda rararba lir. Ajisüaka ita 3-6 kinü tanur ka dak temperature ji 100.4 F dang tema süra doctor ajurutsüla. Temperature ji iba dang nungjagi tajemba asüyonga tanurji kanga mesenbrongra, tangu junga mesashitetra, kanga saaktsüra mesüra tebok kanga ora doctor ajurutsüla.
4: Tepok aoba: Kinü tanur asüdang aiben tepok kanga anüka aoer, saka tepok aodang azü densema ora, mesüra anogo nung trokben dang tali tepok ora doctor ajurutsüla.
5. Saktsüba: Kinü tanuri aiben mamatzü ajemba mesüra chiyungtsü achiba mokoteta indoker, aser aji yimya dang, ajisüaka kanga saktsüra doctor ajurutsüla. Khen anaben saktsüba atemabo kecha masü, ajisüaka aiben saktsüra mesüra saktsüba nungji azü mesüra tanen (green) sentsü lira doctor ajurua anepalutsüla.
(Source- Internet)