Taruba state election atema Congress-i party manifesto sayaogo

Dimapur, Tsüklai 12 (TYO): Tanü Congress party-i party indang election manifesto sayaogo, aser manifesto nungji yamai shia lir, Congress party-i Nagaland nung alirtemi aginüba nung nokdaker aser ajaki agizüktettsüsa Naga yimtenren ken o latettsü atema stakeholders ajak longjemdaktsütsü atema inyaker, ta shia lir.
Tanü Dimapur nung Congress-i sayaba election manifesto ajanga, “Congress-i stake holders ajak ken o jembiba nung dendaktsüner, kechiyong longjemer inyakba ajanga asenoki teti atema yimtenren latettsü koba ajanga yimjung, security aser lenla ajak nung terenlok bener arutettsü,” ta metetdaktsü.
“Mezüng nungi Congress atema yimtenren ken o latettsüji tongtibangtiba onük lir, aser yimjung lenmang aser temzüng ajanga Naga yimtenren tebilemtsü latettsü asoshi inyaktsü. Congress national Tir, Rahul Gandhi lenisüba kübok yimtenren ken o latettsü ta party-i amanger,” ta party-isa metetdaktsü.
Manifesto nungjisa, gari lenmang aser transport tajungba akumtsü, senso ajak nem angati cashless health card agutsütsü, agri-marketing centres amenoktsütsü, aluyimertem nem minimum support price den tajangzük shilem 50% agutsütsü aser tanen makai power supply agutsütsü densema aika nangzüka lir.
Tanü party manifesto ji All India Congress Committee (AICC), Observer, Captain Praveen Davar-i sayatsü, aser manifesto nungji, Congress nem vote agüja sorkar tashii arura sorkari scheme balala senotsü ochishia amshitsü, ta shia lir.
Junga yimsüsütsü, ketdangsütsü aser welfare scheme balala benoka inyaktsü atema Powers decentralized asütsü, ta party-isa metetdaktsü.
Congress-isa zünger mapa mengui alir lanurtem nem ita shia unemployment allowance sen 3,000 agutsütsü aser mapa ngutettsüsa shishilembabaren balala nung skill development agutsütsü nangzüka lir.
Manifesto nungsa school ajak nung electronic media ajanga smart classrooms amenoktsütsü aser kaketshir ajak kasa shisaliok tajung ngudaktsütsü nangzük, iba denji külemi Joint Entrance Exam (JEE) kübok technical kaketshirtem atema tang menden 300 lemzükja aliba nungi menden 3000 kümtsütsü nangzük.
Eastern Nagaland Peoples Organisations (ENPO) nung rongsenkettsüng aser terenlok jenjang mejungi aliba reprangteta Congress Party-i, High Powered Committee ka tenteta item tesemtem nung Special Economic Development Plan ajanga terenlok katsütsü nangzükogo.
Party manifesto nungsa tamangba yimsü sadoka amangtsü, Naga nunger sobaliba aser maitsü wazüka ayutsü aser iba asoshi nokdaktsü nangzüka lir.