Tarutsü Nükla

~T. Lima Tzüwar, Ungma Impang, Artang Ward.

Tamasa iba paper azünger ajak asen Tsüngremi moajangma. Temeim Nagaland nung aliba nütsüng nüburtem, tongtipangsa asen aotsür aortem, asen Naga limai khrista yimsü arur joko küm 150 ajungtsü küm 4 mesüra 5 tang alitsü südi aser arishia alirtemibo iba kümji tao memetetdi atongtsü, aji atongtsü asoshi kechi nükla, kechi nükjidong aser kechi tebilemba lir bilemdangangma. Tajungba aser tangatetba agi asen Aotsür Aortemi anir tesüleni tang lujen lua amangteter. India Govt-i tilaba nungi tuluba tashi ita sen merijang 20, 30, 40, 50 agütsür iba den hajira aora kenü nung sen 600 tashi aateter. Item ajakji asen Teyanglur Tsüngremi anema yutsüba aser len aniba ajanga angur, iba asoshi Tsüngrem tenüng tushitsü melen nisung arishitepa tai apuba, asüküm ngangsangadem, tenük merem agi sünger asen Aotsür Aor aser Nagatsür Naga nungertem liteper aser amangteper. Yamaisa liyong ao nungbo asen Nagaland ya alar tiai idaktsütsü menua mali. Asen Naga lima ya melenshitsü aser yanglushitsü aser asoshi tamasa pei mulungjang melenshitsüla, ochishia alitsüla, pei agitsü tangbo mebilemtsüla, tenük merem, ngangsangatem aser asüküm malitsüla, arishitepba malitsüla aji süra asen Nagalandji ajungtsü aser Tsüngremi asen limaji meimtsü. Temeim nütsüng nüburtem, koba yimtsüng, lokti, yimten, arogo aser kibong südir süaka tazüokba aser ozüng melira alimaji kodanga maintsü aser tejakleni maotsü aser meyanglutsü. Anungji ozüng takang aser tazüokba alitsüla. Yamaji asen chirnur aser semchirtemjia ozüng kübok aser tazüokba nung lidaktsütsüla aser mapa inyakdaktsütsüla. Reprangdangra tanü asen chir aser semchirtem mapa inyaker mali, chiyongtsü nung tepang mazüok, suposülemtsübo tajungba tajungba sübuner, sen mali mesenzüner tang lir, item ajakji aseni mazüokba ajanga lir.
Temeim nütsüng nüburtem, maneni tang netshia ashir asen Nagaland state ngur küm 50 ajunger aser iba mapang nungi tenzüka Government melentepyonga arur NNC, UDF, NNDP, ULP, NPC, Congress, NPF aser tang NDPP ta melentepyonga arur yamaji Government melentepyonga arudang taoba Government mapang tashi nungbo sentsü mali inyakyonga aruba angashiogo. Taoba congress –I küm 10 yimsü asüdang sentsü crore 30 aliba aotsü, iba sulen NPC agi NPF melena küm 15 yimsü süa arudang District 11 aküm. Iba shia office lapokyonga ao chi mashira yamaji züina ao anungji tanü sentsü sentsü nung aor aser sentsü aika ali nung India Government-ia sen tulu junga magütsür asünung tang Government ya-a kanga timtemer. Item ajakji ministertem dak tang tai tongloktsütsüla masü asen nütsüng nübur tema pei agitsü tang bilema inyakyonga aruba ajanga tanü asen Nagaland ya kangshir. Iba den asenoki Tsüngrem dang nungibo peiang tuluba küma litetba ajanga asen Nagaland ya tashi liteter. Asenoki mebilemdangi metsü mashi mashi prokba ajanga aji arur asünung asen mulungjang melenshir asen Naga lima ajungtsü aser melenshitsü asoshi merangdi. Asen Nagaland sentsü kanga ali nung linük tenzüker tanü tashi kecha mesüteter. India Government-I parnok telong nung kechi bilemdar aseni par kolok memetet asünung asen pok asoshi meranga inyaktsüla.