Tasüba temerenshi onük nung India-i UN bangzüng anemer

United Nations, November 19 (Agencies): United Nations (UN)-i tasüba temerenshi atema bangzüng ka renemba anema India-i, ibaji India ozüng alema lir aser linüktemi pei sasep nung ozüng aser temerenshi latettsü temeten lir, ta metetdaktsü.
Brihostibarnü India`s UN Mission nung counselor, Mayank Joshi-i, “Tasüba temerenshi agientsü atema onok matsüngdang onük benoka lir. Anungji ozü teloki iba bangzüng anema vote agütsür, kechiyong ibaji India ozüng alema lir,” ta ashi.
Ajisüaka iba bangzüngji humanitarian affairs indang General Assembly committee nung vote 115 agüja agizüka liasü; iba bangzüng anema vote 38 dang liasü aser vote magütsür 31 liasü.
Iba dak sentakba ozüng (peipei linük sasep ozüng yanglutsü) India-i pusemer aser Joshi-i UN General Assembly committee dang, “Ozüng yanglutsü aser tapet temerenshitem agütsütsü atema linük shia pei temeten lir,” ta ashi. Iba ozüngji vote 76 ngua agizük, iba ozüng anema vote 72 liasü aser vote magütsür 26 liasü.
Tasüba temereshi agütsüba onük nung India tangatetba metetdakja Joshi-i, “India nung tasüba temerenshiji kanga kodamasüba ken otem nung ang agutsür, kong lokti aoksatsüsa ozüng alema aibelen tulu inyaker,” ta ashi.
Tesüiba küm 12 tsüngda nisung billion 1.2 aliba linük, India nung tasüba temerenshi nisung asem nem ang agüja lir, aser par asempronglaji kiralongrartem liasü.
1993 küm Mumbai nung bomb aika amshia amaktsü atema senotsü agütsüsang, Yakub Memon yaküm alenseta südaktsüogo.
Ano 2001 küm Parliament amaktsü atema sentong yangluba ken o nung Muhammad Afzal aija 2013 küm pa alenseta südaktsü, aser 2008 küm Mumbai amakba ken o nung kiralongrar, Mohammed Ajmal Amir Kasab 2012 küm alenseta südaktsü.
Tasüba temerenshi agütsütsü atema independent judiciary kati item ken o angadanger aser lenjang aika nung temepsihiba agütsütsü atema maongka agütsür, ta Joshi-isa metetdaktsü.
UN bangzüngji anema US-ia, International ozüng kübok tasüba temerenshiji ozüng den tapet lir aser ibaji peipei linük sasep nung inyaktsü onük ka lir, ta ashi.