Tatar senden nung anogo ananü tashi Naga yimten ken o benoka olemtep

Kohima, July 24 (TYO) : Tang tagidak Nagaland tatar senden nung züngsemtemi tanü agi anogo ananübuba Naga yimten ken o benoka parnok tebilembatem lemsatepogo.
Naga lokti nung benoka olemteptsü atema India sorkar aser NSCN(IM) tsüngda olemtep aliba nung takhangba aser inyaktsütsü ta benokba onüktem yimjak nung metetdaktsütsüla, ta NLA züngsemtemi shiogo.
Speaker Chotisuh Sazo-i Naga yimten ken o atema Nagaland Legislators Forum tentetba asoshi züngsemtemi pa nem dang pelaba metetdaktsü.
Parnokisa Naga yimjung maparen tekaratiba nung tembangtsü atema yimtenren telok ajaki shilem agitsü imlar ta ashi.
Tanü senden nung züngsemtemi NSCN(K)-i cease fire agienba atema khuret süa benoka jembidang, iba ajanga state nung tensa mejungi kümogo anungji NSCN(K) aser India sorkar tsüngda maneni cease fire alitsü asoshi telok anaprong dang mepitsü lemtet.
Olemtep alidang, NBDA Advisor & MLA, Naiba Konyak-i, sorkari Naga yimten teloktem aser tema nung aliba teloktem ajak külemi longjemdaktsütsü atema mapa inyaktsüla, ta ayongzük.
Ibaji asü nungdang Naga nungertemi pei taginüba atema ola adoktettsü, ta paisa ashi.
Horticulture & DB&DB Parliamentary Secretary, Kejong Chang-ia ashiba agi, Naga nunger tsüngda telemsa adokba atema India sorkar kanga dang pelar, anungji mezüngbuba teinyaktsüji Naga nunger ajak longjemdaktsütsü aser putepshidaktsütsü asoshi asütsüla.
Iba onük atema nisung ajaki shilem agitsüla. 1929 Simon Commission sülen küm 89 tashi Naga nungeri timtema aruba maitsüji Statehood anguba lir, anungji Naga nungertemi iba onük kanga junga shisadanger ang inyaktsüla. Aji asü nungdang Naga nunger ajaki agizüktettsüsa telemtetba ka agitettsü, ta Tourism Parliamentary Secretary, C Apok Jamir-ia tebilemba lemsatep.
Border Affairs, Labour & Employment & Skill Development, Parliamentary Secretary, Mmhonlumo Kikon-ia yimsüsürtem dang tangatetba shitak nung shilem agitsü aser alizüng ka yur telemtetba agitsü ayongzük.
Nagaland Legislators Forum-i yimjung maparen nung tiyongtsü nung ia inyaker ama dang masü saka iba dang nungi shilem tuluba agitsüla, ta Mmhonlumo-isa ayongzük.
Naga nunger lanu putui yimjung melira terenlok malitsü aser alima den metokteptettsü ta bilemer, ta Youth Resources & Sports, New & Renewable Energy Parliamentary Secretary, Khriehu Liezietsu-ia metetdaktsü.
Ano, Agriculture Parliamentary Secretary, Dr. Benjongliba Aier-ia, assembly züngsemtem ajak teka amteper külem telemtetba ka agitsü atema inyaktsüla aser putepa liyonga aotsü atema India sorkar dang Nagaland nungi Armed Forces Special Powers Act (AFSPA) agienang ta ashitsüla, ta ayongzük.
MLA Zhaleo Rio-ia ashiba agi, India sorkari Naga ken o ya yimten khuret ka lir aser Naga nunger lipok otsüji khenyongi balaka ta agizükogo. Anungji iba onük bentettsü atema khuret kecha mali, ajisüaka Naga nungertem ajak longjemer asen tarutsü atema inyaktsüla.
Ano külen Planning & Coordination Parliamentary Secretary, Neiba Kronu-ibo Naga yimten ken o jungjunga shisadangtsü atema Naga nunger tashitemetertem densema telok ka tentet nung ajungtsü, ta shidang.
Kronu-isa Disturbed Area Act atema tebilemtsü khuret bena jembidang, tatartemiIndia sorkar dang iba telemtetba meyipa reprangshitsü atema takhangba agütsütsüla ta ashi.
Tanü agiba session nung Merentoshi, Jacob Zhimomi, Y. M. Yolow, Deo Nukhu, S. Pangyu Phom, R. Tohanba, E.E. Pangteang, Shetoyi, Pukhayi, Thongwang, Eshak Konyak, Namri Nchang, Dr. Longrineken, Torechu, Dr. Neiphrezo Keditsu, Kropol Vitsu, Vikho-o Yhoshu, Pohwang Konyak aser Tovihoto nungertemia jembi.
Anogo ananü tashi yimsüsür 60 nungi parnok 50 tashi Naga yimten ken o olemtep nung shilem agiba sülen State Assembly-i Naga yimten ken o atema telemtetba agitsü asoshi onüktem reprangshimtsü luden ka tentet.
Iba luden yagi onüktem shisadanga bentepba sülen July 27, 2015 nü assembly nung benoktsü.
Luden nung züngsemtemji, PHE Minister Tokheho, School Education Minister Yitachu, Treasuries & Accounts & MLA, T M Lotha, Land Resources Parliamentary Secretary B S Nganglang, Land Revenue Parliamentary Secretary L Khumo aser Housing Parliamentary Secretary Levi Rengma nungertem lir.
Asüng, Honibar anogo asünung session magitsü aser Hombarnü Budget 2015-16 atema senden alitsü.