Teberem angohba, talisa teberem tsünglanglen angohba ya nisung aika dak ajangshiba timtem ka lir. America nungbo nütsüng yongsük shilem 85 dak temai teberem ashiba ya pei akümli mapang nung mapang ka nungbosa ajangshir. Mapang talang ka nungi teberem ashir (chronic patients) temi ayang-ashiba ajema akümtsü asoshi mozü dak metaloker aliba dang nungibo teinyaktsü lenmang kar bushiba tajungba.
Pei kidang teberem anepaluyim tasa kar:
Arakzüa alitsüla: Asen temang nung tongtiret (spinal cord) ya temang nung arakzüba tanga shilemtem ama lir, anungji arakzüa alitsü nüngdaker. Anogoshia inyakba mapatem tilateri inyakang, saka kanga anibelemabo meinyaktsüla. Nü temang tajungba kümra terara asemzütsüla.
Temang atsüshitsüla: Mapang talanglang menoktaktsüla mesüra mener mekazütsüla, minute 20 shia noktaker nü temang atsüshitsü merangang. Nisung aika mapa inyakdang tera nema lur mapang talanglang inyaker asünungji mapang shia noktaker temang atsü-ashitsü nüngdaker. Teberem atsü-ashiba dang masü saka teka aser tetsüng-a songlatsüla.
Heel tatsü masemtsüla: Heel maketba tsüngsem/chapel asemtsüla mesüra inch ka dak tajemba asemtsüla. Heel talang asemba ajanga nü tongtiret tsünglanglen pressure taliba agüja na taliba timtemtsü.
Nü temang seret shitak ayutsüla: Mapang shia nü temang seret odanga nü tar den tesütep touzük shitak ayutsüla, kechiyong temang touzük tali süra nü tongtiret taliba nendaktsür.
Mapang peria mejangtsüla: Teberem angohba ajanga ayip majanger. Mapang talang ka nungi teberem angoher nisung asem nungi nisung anabo ayip majanger. Ayip majangba ajanga teberem angohba tamajungba akümtsü. Ayip ajangtsü asoshi coffee mesüra süngo ajema ajemtsüla, chiyungtsü shitak achitsüla, exercise shitak agitsüla aser shisabulu nem mokokdaktsütsüla.
Temperature teyari agitsüla: Tongtiret tsünglanglen angohba ajema akümtsü asoshi mapang shia temokong aser tatsük napronglai alettsüla. Kidang rü (ice) mesüra ‘gel’ agi mapang shia letang iba den külemi tatsük agi alettsü asoshi tzü tatsük/talem nung metenoker kazütsüla mesüra bottle nung tzü tatsük inoker alettsüla.
Iba dak alia exercise agiba, temang nemshiba, tangu talanglang agiba, dark chocolate achiba, nai meimba ken angaba aser lokti nung adenba ajanga-a nü timtem nung yarisemtsü.
(Source – Internet)
You must be logged in to post a comment Login