Tebilemtsü masüba tebilemtsü

Alima nung ya ajaki shitak inyakyonga tebilemtsü aika ajurutsü, kechiyong nisungtemi nokdangtsü makokba lendong timtem aika lir. Itemji tashidak wara, aya wara, tzümetsüng, yipru aser menoknok ama lendongtem agi bener arutsüba tetsübu, takoksa, timtem aser shisabolutem asütsü. Item ajakji anü, tzünglu aser mopong dak keta lir. Itemji meimchir ket nung mali saka Tsüngrem ket nung dang lir, anungji Pa mulung. Asenoki tapu aika bilemyonga anü junga mepura aser tzünglu junga marura alu meyimtettsü, anungji ayawara arutsü. Ano tzünglu tali arura tzümetsüng arutsü aser tesama takoksa tulu ajurutsü aser alima nung tashidak tapu balala poktettsü. Aji oda, menoknok aser yipru agi takaba ajak anak auyi kümtsütsü. Item alima lendong timtemji alima nung anogo shia tesem ka nung mesüra ka nungbo atalokdagi. Atangji, asenokbo tesüngmangtsüka (taochi tulu) item alima lendongtem ka agidanga mekongshir, anungji shitakba agibo tebilemtsü kecha mali, alima agi kotak kümer alitsüba limaji asen lima ya asütsüla. Ajisüaka, asenok tia majung asenok ya kanga morumoru, pei agitsü dang metetba nisung, iba jagi tanü putu nung balaka asenoki temoatsü agi tebilemtsü kümdaktsür takoksa anguba mapatem aika lir. Item tebilemtsü masüba agi tebilemtsü (artificial problems) kümdaktsüba mapatemji tenem, ayong aser arem topur tajung ajanga lenmang tajung yanglur temenungratsüka, len talang süaka tadong memetet senzütsüba lenmang agi asenok dak mekokmein aliba agi lenmang junga meyanglu aser apua junga matem ser ki atongdangbo shiranga atonger. Kasaji, temang nung shilumanem ajuruaka jet ta taneptsü agutsü atema mozü ki yanglutsüba sen agi asenoki mozü ki mesüka meyanglutetba ajanga asenok mozü kidang taneptsü mengutet shisaboluba ya shitakba shisabolutsüba mapa masü saka taila shisabolu lir. Kasaji, asenok talangkati mao, rongsen meindok kidang nungi kaketshisatsü tajung angutsüba agi asenoki asen meyong kaketreju anepalu mesütet tanurtem tanga kaketreju nung züngdaktsüba tebilemtsü ya shitakba tebilemtsü masü saka asenoki asenoksasa asenok kangshitsü yangluba tebilemtsü lir. Aji oda, tangarbo tebilemtsü agi anisüngzük aser temoatsü küma yanglur saka asenokbo temoatsü aser anisüngzüktsüba mapatem agi shisabolutsü mapatemang tapu aika yanglutetter. Ano, asen lima nung temoatsü agi tebilemtsü küma yanglutetbaji mobile (internet) service ya asütsü. Asen lima nungbo tanga lima nung amato yipru aitba agi, tzünglu kanga sashia aruba agi, menoknok anokba agi aser tzümetsüng aruba agi mapa meinyaktetter ta asütsüsa kecha mali. Tsüngremibo asenok ya kanga yarir ser nung asenoki asenoksasa meyaritet kangshir. Aji oda, tangang nunga ta, internet ya kaketshirtem asoshi kaketrejui aoba lenmang kümogo aser office aser shishilembaba mapatema ajak internet ajanga dang inyaker, anungji Nagaland nung internet junga maruba agi online class nung metentet akoksar ta kaketshirtem nem ola adokdaktsüba aser longkak aittsü amokmerenba tebilemtsütemji shitakba tebilemtsütem masü saka temoatsü agi asenoki tebilemtsü koma odaktsüba tebilemtsütem lir. Internet ajanga dang online class agitsübaji government sentong, anungji mapang tatsükata state tesem kecha nunga internet malia ta masütsüsa anepalutsübaji government mapa lir. Ajisüaka, kari ola madok tashi aser kar longkak mait tashibo mapa kata shitak meinyaktsü ta asüba state ya kechi mesük (?) ta aiben bilemdanger saka shinga memesük, kechiyong tangar statebo asen mesük kata mali. Item ajak madakji Naga yimten tebilemtsü yaa tangbo shitakba yimten tebilemtsü dang nungibo asenoki tebilemtsü masütsüba agi tebilemtsü küma yangluba tebilemtsütemang tuluba kümogo, kechiyong tangbo Naga yimten tebilemtsü ya yimten nüchiso angutsüba tebilemtsü masü saka asenok longjemtsüba tebilemtsüang tuluba küma lir. Iba jagiang, yashi Naga yimten tebilemtsü reprangtsü tentetba Parliamentary Core Committee purtem senden nunga, Naga yimten tebilemtsü latettsü atema shisatsü tajung ka agütsütsü melen Naga nunger linük tenzükertem longjemtsü nüngdakba ken o tejenang ka nenshia latetshiba asenoki angur. Tangarbo tebilemtsü agi temoatsü küma yanglur, aji oda tashidak wara aruba agi mozü yanglutetter, saka asenokbo temoatsü agi tebilemtsü küma yanglutetter. Iba amai asenok tebilemtsü masüba agi tebilemtsü küma yangluba mapang ka nung, shitakba tebilemtsü agi atong nungbo koda asütsü (?) ta shisabolua bilema asenok ajaki tebilemtsütem yagi temoatsütem küma yanglutsü merangtepdi.