Tebilemtsü tilaba akümer

NSCN-IM den India sorkari Naga yimten tebilemtsü ken o tatem küma jembitsü asoshi tang tangatettep ken o kar renemogo ta angazükbaji Naga nunger ajak asoshi osang tajung ka asütsü imlar. Naga yimten tebilemtsü shitakbaji yimten nüjiso angutsüla saka mangur ta asüba tebilemtsü lir. Ajisüaka, Naga yimten nüjiso angutsüba tebilemtsü indang jembia jembia telok teimba teimba akümba agi tebilemtsü liaka koka jembitettsü melen tebilemtsü tuluba tuluba küma aoba ajanga Naga nunger kanga akoksaogo. Ano, iba amaisa mapang tatsüka ao nungbo telokang teimba akümtsü südi ta shisabolua aliba mapang ka India sorkar o NSCN-IM nabo tangatettep kati arur ta angashiba jagi mulung anisüngzüker. Atangji, kechi komaka parnok tsüngda Naga yimten tebilemtsü onük ya latettsüar ajibo iba yimobilem zülu tashi nung mejangjatetter. Ajisüaka, kechi komaka telatetba ka latetdir latetaka iba jagi Naga nunger yimten tebilemtsü khuret ya tilaba akümtsü, kechiyong Naga yimten nüjiso asoshi nokdaker telok tuluka mali asütsü. Aiben, Naga nungertem rongnung Naga yimten tebilemtsü lalettsü asoshi jembidang, kari Naga nunger linük tenzükertem telok aika küma lemsar aliba ya tama longjemmatsüla ta ashir aser ano kari yimten tebilemtsü ya tama latetmatsüla ta ashir. Item tebilembatemji pei pei tangatetba jembir asünungji shitak dang asütsü. Ajisüaka, Naga nunger telok paika ya lemsar aliba ya ka küma longjemtsübaji kanga tasak kümogo, anungji yimten telatetba kati arutsü atema Naga nunger longjem atatsübaji aikati matatettsü. Ano, külen melongjem ser telok kati telatetba ka bener aru nung iba telatetba jagi Naga nunger yimten telok balala lemsar aliba ajak longjemtsübajia tasak asütsü. Tanübo Naga nunger tebilemtsüji yimten tebilemtsü masü saka lokti tebilemtsüang kümadoker. Iba ama mapang ka nung FNR teloki ashi ama, Naga nunger linük tenzükertem telok balala alibaji ka makümyonga tangatettep nung parnok ajak külemi Naga National Government kümer India sorkar den jembitet nungbo jungla. Ajisüaka, iba amajia mesütet nungji joko Naga yimten nüjiso atema nokdaker telok balala pei pei mapang nung India sorkar den jembitsü tenzükogo. Aji oda, NSCN-IM den  India sorkari takok ngua jembitet nungbo iba jagi Naga yimten tebilemtsü  tajemba akümer asütsü. Atangji, ajak tsütsü takok aser tajung indang bilema alidang, ano shisabolutsü kaji NSCN-IM telok o India sorkar nati latetba ken oji Naga nunger kin ajakibo magizüktsüa akok, anungji yamaji ka masütsü atema India den kechi telemtetba agidir agiaka, iba telemtetbaji Nagaland state sorkar aser Naga nunger tongtibang lokti tentettem lia renemtsüla. Ano, tejangja kaji NSCN-IM o India sorkar na tsüngda telemtetba ken o nung Naga nunger tanga NSCN aser NNC teloktem madentsü, anungji parnok dena kecha tetsüdak melii ken o jembi tenzüktsüsa India sorkari NSCN-IM den telemtetba ka dangi arudang ken o kar shisemtsüla. Joko, Naga nungerbo telok aika kümdokerji, telok ajak longjemerbo Naga yimten melatettettsü, anungji tang NSCN-IM den jembiba ama, tangar telok dena India sorkari ka den khen aser ka den khen ta jembitsü imlar. Atangji, Nagaland state sorkar nung alir taginübaji Naga nunger lushi tangtepba aliba tashibo Naga yimten ka küboki aittsüla. Ibaji 16 Point Agreement nunga shia lir aser kasa onükji Nagaland tatar senden nung yakanü tashi nunga aiben renemshia yuogo. Iba kasa taginüba onükji India sorkar o NSCN-IM na tsüngda latetba ken o nung mamsemtsüa akok, ajisüaka Naga yimten tebilemtsü ya tembanger Naga nunger lanurtema alima tejakleni aoba tajangzük aser temoatsü agia aientsüsa, kechikomaka nung Naga yimten tebilemtsü ya tembangtetdir tembangtsüla. Joko, Naga nunger yimten nüchiso ngur mangu aser Naga nunger koba state nung alir ta asüba dang nungi Naga nunger koma aliar ta asübajiang tongtibangba kümogo.