Techera! Techereba Techeratiba kanga Techeraba

– A. Imdang Ozukum, Engineer, BSNL.

PU (AXE), NOK (THAOS), GOTARI (KNIFE), BLATE (RAZOR)
1. PU Koba akidang nungi tang tashi süng sua amshir, aser iba pu ya memereptok tashi odang yua lir, aser ibai jungjunga pubang (pusang) nung jangoker amshir, aser junga mejangi amshira kinunger dak, kiyonger dak, medemer dak, chir nur dak, yimerdak, kin dak puji ken ken atoka mereploktsür, aser met pena arur, aser nisung o nisung na, yim telongtet nung, yim o yim na, oda kin ajunga makmak shishi daktsür, Pu (axe) ya aseni asen nungdak aser alima atema shinga meyirutsüsa yangluteta amshitsüla.
2. Iba PU ya asen meyong saka tangar asoshi aser alima asoshi Tsüngremi nü nüm agütsü, iba yagi mapa tulu inyaker, sungtong tulu lensükteter, sung sosar mimong nung mi apoteta chiyongtsü tajung soroa meimchir teiptemdaktsür iba pu ya aikati tzüin nungdang mereptoka ayur mesüra mashi nung dang mereptoka ayur. Saka nungdakba mapang nung dang raratepa kipong nung, kiyonger, yimer, ajak aoksatepa kin ajak aoksatepdakja iba pu yagi lendong tapu tapu atoktsü nü indang pu aser kü indang pu ya amshiti. Iba pu ya Nü shisatsü aser kü shisatsü agi alima raksatsüba shisatsü, mamshitini.
3. Nok ya kanga tongtipang oset, aser nok agi ajak inyaktet. Tetsüria tepuria Nokji amshitet Nok kechi nungsa tongtipang ajaki meteta lir. Tanü asüngbo asen lima nung nok agi tangar kati tangar ka yirudaktsüba, tebsetba, onsarabo mali, saka nok agi yiru ta aiben asenoki angur aser angashir, saka ya pei sasa yiruba.
4. Na Nok chera mechera danger kar sungdong nung alepdang mesüra ni Nok techera ta sayua media nung nü nunok peretshidang nü Nokji techera asü merang tasü asü, tamachi nok asü, nüpur aniba Nok asü, nüpuri meteta dang ajia dang lir aser nü shisatsü ji angateta reprangdar.
5. Nü nokji techera, Nüpur lemang pia aniba Nok süra nüpuria na asangtsü, nüpur taroki aniba, makmakshishidaktsüba Nok bener na Nok cheraba sayubaji Tsüngremia mepelara koda tesasatsü.
6. Ken mapang ka dang na aser ni Nok ji amshitsü iba mapang nung nü nok agi na aser alima meyirutsütsüsa Nokji kümdanga amshitsüla, kodang aseni ali, azük, sungdonglidong majie nok amshitir lendong lir. Tzü nung Nok yokra tzü meyirutsü, saka na aser ni yirutsü, tzü ya shir ama, tai makar dak kodang nok agi aleptsü merangba ama nok cheraba apir mashi mashi nok mamshi kanga junger.
7. Godari (Knife) ya kar kanga mechera aser kar tera cherar aser karbo kanga techera, ibai koda amshir ajaki metet. Godari ya (size) tapu palala lir. Ibai nüngdak nung dang amshir. Menüngdakba nung mamshir. Godari mechera amshiba jagi kangarabo meyorur. Saka kodang kanga techera amshidir item jagi kanga mekümdangi amshri, nai nü indang Godari techera ta meteta lir, iba Godari jagi tangar temulungjang ateta azü yimzüka aludakja tesetoktsü.
8. Iba kotdari jagi tajung O Mapa nung Tsüngrem O meimchir temulung nung ateta tsüngokjang! Iba kodari jagi ali atashia asen kodari agi yirutsüba sang agi nisungtem makmakshishitsüdaktsü. Nai aser ni amba Godariji asen sasa asen yiruba Godari ka süra ayatai, yirudaktsüba Godariji bener alitashi asen-aa nangnanga memejangtsü.
9. Nü indang dangari manguba (shisatsü Godari) ji nüngdak nung amshiang. Amshiti semoka yuang, tangar aika yirur alima telungi alur, na aser ni kodari cheraba agi na aser ni mapang nung alimai asen adakatem masütsü kanga dang kümdangtsüla, chirnur semchir semnur dangi atakadem jazüka meyutsütsü merangdi.
10. Kotari tamshi mashirtem pei sasa kanga yirur aser pei taküm nung aser kibong nung aser chir nur atema pei sasa temeli rangtoker. Tarutsü chirnur o jembitsü aser shsia taka ajak nai aser ni jembima-a toker chirnur tembo tepang nung temeli masem tangari jembiba langzütsü melangzütet shisa ramar, kechiba? Asen tewangwang dang aseni jembitema toktsü. Aser shisatsü memenepi küma atok. Tsürapur memesük ta, asen taküm alidang chir nur temeli rangtoktsü, ta jempir. Ya aseni meshizüka meyutsütsü junger.
11. Asenoki blade (Razor) ibai kanga techeratiba oset ka lir, aser iba yagi tekolak asüba aser pangsemo asüba aser tetsüngtepen nung tezüng atokba nung intoktsü atema amshir, aser ibai mashi mashi nung mayor. Tila tanur atema lendong ta aseni metet.
12. Blade yagi kanga techera süaka shi tulu rangsatsü makok, süng tulu susatsü makok, bladeji blade jenjang nung dangsa alitsü aser kechi tashi sangrasangjia shisa aka? Aji agi asen den shisa takaba, tashiba aika lir ta metetdi asen or dangar kar asütsü ta angateta alitsüla, jembitsüla.
13. Na aser ni o tasen tasen yanglur, kechi kaküttüm nung yanglu dang raksar, institution nung süang Tsüngrem o Ken nunga süang ni kü shisatsü sayua inoka meyipsaba ajakji nisungia sempar aser meteta lir Tsüngremi ang koda sür memetettsü. Shibai raksa, pa shilem.
14. Saka alima koda aor? Nai aser ni blade agi shimang koda rangsaa soa achitsü? Aor temi iba alima nung teimtem tekangshi lir ta dangar kin dang tena sayu, temoatsü angu Rocky Mountain kentener temi kesa dang aten, tangar kinia asenoki sayuba dang asen Ao o nung atener. Saka ken kaküt nung atoka toktsüba yagi iba alima nung timtem tekangshi lir ta asüba ya praise and worship nung joko matener nokdangba.
15. Ao laishibaji joko tangateter temibo mamshir, kechiyong teyazü aser compromised aser tekong aika mali. Anungji ochi laishiba English King Jamers version amshir, koda sür blade techera agi tashir lima belepsatet?
16. Lanurtemi Tir Yimyim mazünger aser Ao Laishiba mamshir? Nia o palaka Tir Yimyim nung adoker azüngtsü mejangrar nung (lanur shisatsü tulu) (shi tulu) nung na aser ni blade tila kangasa techera süaka, shimang tulu nung nai aser ni rangzüktsü makok. Saka item tarutsü putu den asenok talangka malitsü. Tarutsü putu-i na aser ni sempar (reject mesüi (sung) ajok agi mekentokdang tilaka metetba shisatsü agi alima manokshidaktsüli, asenoki English nunger shin o nung shia aliba meteta lirji (little knowledge is very danger) ta angateta pei metetba tashi tawa ajak amshia taküm malitsü pei sasa teyaksanga kechi mapa südir süang meyinyak tajungba mejembi tajungba, ta ayongzüker. Tangatetba nung azünger Tsüngremi moajang. Amen.