Tedendangba tajung ka

Mekümdangertem asoshibo tuluka akoksar külenang taküm melenshir ta tsüraburtemi sayutsüngi dang shia aruba o shitaka ta asütsüsa tang ya coronavirus ama tashidak tulu agi asen lima tongra, tangar dang nungi asenoksa takoksa tuluba angutsü, kechiyong asenok ket nung iba ama tashidak den raratsüsa kecha renema maka. Asenok asoshibo nisung dak iba tashidak ali mali tendangtsüba dang nungi shisabolu tulubaji, kar dak tashidak lir ta putet nungbo, shirangertem ayudak mozü kidang yiptena peria magütsütettsü. Tanga asenoki tangalen nungi arurtem, talisa, Dimapur nung tayimtsü aser train anendak nungi nisungtem arudang jungjungabo metendangtetter aser parnokji yur anepaludaka maka, anungji pei onüleni odaktsüogo. Aji oda, Nagaland nung yimtsüngtem nung alirtem dena iba tashidak agi tonger shirangtep nungbo, parnok anasa lapoka aliba primary aser Community Health center mozü kitem nung shirangertem yaritettsüsa yipten, mozü, aser chiyongtsü den anepalur doctor aser nurse shitak peria renema lir na ta asenoksasa asenok dang asüngdanga renemshitsüba mapangji tang ya asütsü. Asenok ama tarutsü nung asen chirnurtem tesünep nung sademsadema jangratema alitsü bilema inyaker masü saka mashilen nungi asüyonga tanü asenok nüngdak atalokra ta bilema inyakertem asoshibo tang ama tasütsü wara aruba ya tedendangba tajung ka asütsü. Iba tashidak agi atong nungbo, renema malinungji, kanga akoksatsü saka tarutsü anogotem asoshibo, tang ajuruba lendong agi tan ser, pei kija ajangzüktsü bilema masü saka yimkong ajangzüktsü bilema inyaktsü imlar. Coronavirus tashidak amai tasüba tashidak yagibo asenok long jara talang agi atsübanger ki tajung nung aliyonga, ibaji atendanga aittsü. Iba tashidak yagibo gari tajung nung senzürtembo odang yutsüdi ta masütsü. Iba tashidak yagibo nüngtugu nisung dakbo mekaoli ta masütsü. Iba tangatetba nung, tang nungibo asenok ajaki pei agitsü dang mebilemi nisung ajak angati mesüra jenjang dalang agi teyari aser taneptsü ngutettsüsa mozü ki tulu tajung yanglutsüba mapa nung temulung agütsüdi, Tang ama tasütsü wara agi asenok dak tongra, asenokbo anepaludak maka bendanglenia aotsüsa akümtsü aser ashiko, tang ama tensa nung yabo bendanglena teyari tajung mangutsüa akok. Asen lima nung tashidak puteta anepalutsüsa private mozü kitema peria maka aser akokyonga makamaitertem asoshibo private mozü kidang tashidak tendanga taneptsü bushitsübaji mapa tasak akümer. Iba jagi nisung aika, anepner asünungji, sendem nung sen apur mesüra pei kimong lumong yoker tesem balala nung taneptsü bushia senzür. Itemjia aika senotsü bushitepdang menuadokba agi taneptsü menguteti, sentsüang aika tsüloker, bendanglen nungi tasümang bener arur. Ashi, asen lima nung district headquaters aser sub division ajak nung government mozü ki shitak lapoka aka nungbo item tasürtemji aika mesüi kümzüktetla sasaa bilemer. Asenokbo joko, pei akatsü kisüng bilema rongsen mebushii yimkong ajungtsü asoshi inyakba mapatem nunga khen temulung agütsüdi. Joko, mozü kitem yanglutsüba aser anepalutsüba maparen nung yimbazü mesüli aser government-i kong yokdir yokaka, pelashishia temeim agi shiranger anepalu mesünertembo government ita sen agia mozü kitem nung meinyakang tajungba. Government mozü kidang shiranger anepalutsüba tenüng nung government teyaribo ajunga agir saka government mozü kitem nungbo meinyakner ta bilemba medical nisung kar danga lira, itemjibo mapa toktsütsüla. Shiranger anepalutsüba mapa ya züzüa inyaktsüba mapa masü aser senotsü tajangzük angutsü bilema inyaktsüba mapaa masü, saka temeim aser aria bilema inyaktsüba mapa lir. Government mozü ki yanglurtemia Tsüngremer ki yanglutsür ama shitak inyaktsüla aser ketdangsertemia government mozü kitemji kilongang masü saka kima temeket topur ajungba ngur shiranga aneptsüsa anepalutettsüla. Alima nung ali tashi tang ya dang masü saka tashidak wara arupet arutsü, iba ama mapang nung asenoka kangabo tamataria shisamebulutsüsa, akok tashi, nüngdakba kiojen, osettsüset aser inyakertem shitak teti renema alitsüla. Tang atalokba nung ya tan ser asenokbo Nagaland ya shi nunga aser tanüla nunga taneptsü anguba lima ka asütsüsa alima mapatema shitak inyakdi aser Tsüngrem daka jungjunga amangdi.