Telok balalai apuani tepsetba aser ozüng alema mapa inyakba aitsür

Dimapur, February 8 (TYO) : Honibar aonung Shamator subdivision, Tuensang nung apuani tepsetba sülen tensa mejungi akümba aser Deobarnü Kiphire jila nung ki aser gari aika rongdoktsüba atema Hombarnü Eastern Nagaland Legislators Union (ENLU) rongdak senden ka ayongzüka agiogo.
Iba sendenji ENLU Convenor aser Health & Family Welfare Minister, P.Longon’er kidang agia liasü.
Honibar aonung Yayi apu anasa apuani tepsetba tatalokba aser Deobarnü Kiphire jila nung telok kati ozüng alema mapa inyakba tatalokbatem kukua aitsür ta ENLU convenor P. Longon-i ENLU tenüng nung sangdong ka nung metetdaktsü.
Iba lendong nung tasür kibong den ENLU-i asüku lemsateper aser ano ozüng amertem dang nisung tepsetertem aser Kiphire jila nung ozüng alema mapa inyakertem pur tapet temerenshi agütsütsü atema akhanger ta parnokisa ashi.
Naga nungertemi yimjung asoshi mapa inyakba mapang ka lir aser ibala tatalokba ajanga yimjung mapa nung tetsükdaktsü marudaktsütsüla aser tensa meraksatsü atema telok balala tsüngda atsüanem lidaktsünür, ta ENLU-i sangdong nung mepishia metetdaktsü.
Nisung shingaia ozüng alema mapa meinyaktsüla aser iba tatalokba ya kin o kin tsüngda onük ka mekümdaktsütsüla. Iba khuret koktettsü atema lokti balala nung lennirtemi mapa inyaktsüla aser Naga nunger loktiliba tajungba akümtsü atema Naga nunger ajak adianu ama longjema alitsüla, ta ENLU-isa metetdaktsü.
Nagaland Baptist Churches Council (NBCC)-ia sangdong ka nung Kiphire aser Shamator tsüngda apuani ka tepsetba sülen jila ana nung tensa mejungi akümba atema süoki ia bilemba osang metetdaktsüogo.
Taochi kecha melii nisung tepsetbaji kanga dang tesempatsü aketba mapa ka lir aser NBCC-i iba tatalokba kukua aitsür. Ano tsürabur tepsetba ajanga tanur pezü lajar tiai idaktsüba atema kanga dang aria bilemtsür. Nagaland aser tesem balala nung kibong aikati tanur pezü atema aria bilemtsür aser parnok asoshi sarasademtsür, ta NBCC sangdong nungsa shia lir.
NBCC den sendaktepa kintem nungi Arogo lennirtemi iba mepetmesü angatettepdaktsütsü atema aser Kiphire nung alirtemi mapang shia ajuruba timtemtem koktettsü asoshi takokba tashi mapa inyakdar. Mangatettep ken o tem liaka, asenok ajak rong ka nung dang mena lir aser rongji tzü telungi ira asenok ajak tzü telungi aitsü ta telok ajak nem angatetdaktsünür, ta parnokisa mepishia metetdaktsü.
NBCC-isa state sorkar aser district ketdangsertem dang tekaratiba nung ochi obendang aser temeten agütsütsü atema mapa inyaktsü ayongzük.
Ano, Naga Students’ Federation (NSF)-ia sangdong ka nung February 6 nikongtsütsü Kiphire anasa apuani tepsetba kukua aitsüogo.
Ozüng amertemi aibelenertem pua ozüng tapet agi merenshitsü atema inyaktsü ajungmesor aser ano tensa meraksatsü atema senso ajaki aremzüka mapa tamajung meinyaktsü mepishir, ta Education Secretary, Imtiyapang aser Asst. General Secretary, Kesosul Christopher Ltu nati külem sangdong nung metetdaktsü.
Tang ya kaketshirtem HSLC aser HSSLC tatidang agütsütsü atema renemba mapang ka lir, anungji parnok timtem aser tetsükdaktsü kecha melii tatidang agütsütettsüsa tensa tiptema ayutsü mepishir, ta NSF-isa metetdaktsü.
NPCC Tir K. Therie-ia Shamator nungi Kipheri-i aodang len tom nung Nurse aser tesayur ka taochi melii tepsetba kukua aitsüba metetdaktsü.
Iba tesem nung tensa mejungi aliba aser mapang shia nisung tepsetba tatalokbatem sorkari kanga junga meteta lir. Sorkar nung tatartemi iba tensa indang meteta lir aser Linük Temzüng kübok tensa tiptema ayutsübaji sorkar indang teinyaktsü khuret lir. Ajisüaka, mapang talangka sorkari iba tesem nung aliba khurettem hau ta melii toktsür, NPCC tiri sangdong nung shia lir.
Dimapur nunga yimjak nung kaketshir aser entrepreneur tem tepsetogo. Asenoki Arla 356 maginür, saka sorkari nübortem kümzüka meyuteter süra, parnok sasa menden toktsütsüla aser nübor nem sorkar ka shimtsü asoshi maongka agütsüla, ta K. Therie-isa metetdaktsü.
Naga Council Dimapur (NCD) Tir, Bangerloba aser Tatong Tir (Adm.), K. Ghokheto Chopy nati külem sangdong ka nung T. Alemba Sangtam aser pa kinungtsü tepsetba kukua aitsüba den tasür kibong den mangyim tejashi lemsateper ta metetdaktsü.
Eastern Nagaland nungi kin trok asoshi tentet ENPO-i parnok tesem nung district pezüji ‘peace zone’ ta sangoktsür lia, sorkar mapa inyaker ana tepsetba atema aoksar. Anungji, tensa tamajungba makümdang ENPO-i bangdak amertem den yaritepa ozüng alema mapa inyakertem tekaratiba nung pua merenshitsü asoshi yariteptsü ayongzüker, ta NDC sangdong nungsa shia lir.