Telongjem aser tesendaktep

~ L. Kika Pongener.

Asen mimchir ya lipokdang dang nungi kija aliba shilo ka masü. Tsüngrem-ia nisungji kija alitsü majunga ta ashi. Asen Ao kin ya Chungliyimti lima alidang nungi kija aliba shilo ka masü, lokti longjema sentaktepa liyunga sobalibaa aruba shilo ka ta asenoki otsütemji angadanga ora tejangja angazüker. Anungji nisung shingaia nibo tangar shinga dena sentaktepa maliyungjia ni kü sasa litettsü, ni tangar shinga teyari menungdak, ni shingia ashiba mangatsü ta kari bilemra ajibo tamashi tangatetba asütsü. Ano yimten aser lokti-tentet kari onokbo shinga dena sentaktepa malitsü, onok sasep onok mulungka agi alitsü, onoki shinga teyari menungdaker, onok shinga küpok malitsü, anungji shingaia ozü inyakyim nung tebang tait, teka tait, mesura kecha ashitsü temeden mali ta lokti kari shira, ajibo kangasa tamashi tangatetba asütsü. Alima nung nisung shiba südi süaka, kechi komaka shia metetdir metetaka, pei metetba aser pei akaba kisung agibo mera ishika-ta mootettsü, atangji kopika moi metsütaker alangtsü.
Aji oda, kati ka dang angazüktepa, yaritepa, metongshitepa sobalibaa lira, koda-ka tobur tajung asütsü aser idangji memeteti asen aliba loktiji renloka tejakleni aotsü. Ajisüaka, yimten aser lokti kari onok sur shiba (?) ta ulua bilemra, iba yimtsüng, iba linuk aser iba loktijibo kodanga sunepa, sungjema, yimjung nung malitsü. Tanü tashitemetetertemi ashiba agi alima ya yimtsüng tila ka amai kümadokogo ta ashir aji kanga dang shitak. Oli-ora mela-mela sutetba, osang-ora mela-mela tongteprateptetba, nisung aikati mapang talangka agia inyaktsüba mapa, nisung ka-anati dang Computor/Machine ajanga mapang tatsüka tsüngda nung inyaktetba, item inyakyim ajunga jagi alimaji tila ka dang ta ashitsüji tim dang. Ajisüaka, ano tip külen meyiper shisadangra, alima ya kangasa tuluka ta ashitsü akok, kechiyong asen lima ajanger tangar lima nung tangar libaliro den medemdangra, ano asenoki metongjemba, mengujemba, memetetjemba, asen lima nung makaba ano aika dang lir. Anungji ano asenok angazüktsüba, bushitsüba aser akatsüba aika dang lir. Talisa, asen Naga nunger ya pei yimtsüng nung sungküm küpok mener, pei-i tilaka metetba, anguba, akaba aser inyaktetbaji aji ajak dang tematiba amai bilemer, ‘Kangrangi nashi tsüngnep nung tzü atsünga aliba arabanga mener awatsüng tuluka arabang ama ulua bilemba’ otsü ama-to nisung aika lir. Ajisüaka, asen yim sungküm ajanger ano alima tuluka lir, yangji asen dang nungi temetetba, takaba, tuluba aika lir, yangji Procedure lir, Rules lir, Legal lir, Administration lir, sorkar tazüokba temzüng-ozüng lir. Anungji ozü yimtak ozü alir ta ulua bilema meinyaktsüyim inyakra aiben maaksu ajurutsü. Alima rangben ya kodaser aküm (?) ta bushidangra, mezüngbuba tebur ka aser tetsür ka ajurutepa kibong ka aküm (Family). Iba kibong nungjagi kibong ishika longjemer yim ka aküm (Village), ano yim ishika longjemer tsükong (Range) ka aküm, tsükong nungjagi kin ka aküm (Tribe), kin ka jagi linuk tila ka aküm (State), linuk tila ka nungjagi linuk tulu ka aküm (Country), linuk tuluba nungjagi alima rangben (World)-ji aküm.
Anungji iba nungjagi asenoki alima rangben ya kati ka den sentaktepa lir ta rajema angateter. Atangji alima nung shiruru nungi shir mimchir alima sunga aliba ajunga ya kati ka den sentaktepa/yaritepa/longjema sobalibaa alir. Aji oda, kati ka den longjema melira, shiba südi süang, koba yimtsüng, koba lima südi süang lendong lir ta metetdi. Oboula-otsüla nunger sobalibaa lia aruba otsüji angadanga ora, parnok kechi mapa inyakdir inyak-aka külemi longjemer inyaka aruba angutsü. Yimer külemi longjemer yim tzüpo mesem, tsükchir nungi yim kümzüka ayutsü atema külemi longjemer yim sungküm yanglu, külemi longjemer mapa ajak inyak.Yamaji külemi longjemer inyakba agi tamakoktsü mapa ajunga takoktsü kümer lia aru. Anungji sungküm küpok nutsüng-nubur ajunga pomaket ka nung külemi longjemer litettsüsa yimsusur-i anir lokti lennir ajaki sentong atongtsüla. Shiba südi süang, koba telok südi süang tangar mezüngok, ngasangadema, mezümeküma alirbo lia lia pei kija dang anungtsü. Oboula-otsüla nunger-a yim ka nung yimso-yimlir, tata-tainer, takar kar tangar shinga hau ta züngoka mali ni ser shiba ? Ozü ser shiba ? Ozü lima ozü alir, shiri/shibai kechi ashitsü ? ta ngasangadema/asüküma tain mazü ain sulabaa…!!! Anungji kounung manger mesangwa nung par yimer ajungai anepdang akongtsü atema An tepong ka-ka yutsür yim toktsür okshia orr aliba otsü lir. Anungji yimküm-yimlir-a süang, takar-tulur-a süang, tashir-a süang, kechi komala nisung ka südi süang, tangar den liromedema, sentaktepa, longjema alitsü kanga tongtipang. Ajisüaka, shirnoki ya ozü yim, ya ozü lima, ozü lima ozü alir, shibai ozü dang kechi ashitsü ? Shingaia ozü tsüngden nung tekongshi…ta ngasangadema, asüküma, ulua bilemra asen den linur shinga melira asen-a shir den sobalibaa alitsü…??? Alima nung kija/kisung aliba lima konga maka aser shinga-ia melitettsü. English nunger shin o ka nung ashiba ama ‘Captain without soldier’ Tulur asüyongjia pa sulen tanitaker melira kong ulutsüba …??? Oboula-otsüla nungeri shin o jembia aruba, “Chitem mabensang tama aya”…Kenu anogo yimer ajunga alu talen lenmang api-i ao, yimer-bo ajak chitem-aontem anungdang pei chiyungtsü aben, saka sangremer ka pa chitem-aontem maben. Ajisüaka, tesasatsüka iba anogo nungji tangar shinga mayadang sangremer-sang chitem-aontem mabensang-to tamasa aya-a ta oboula-otsüla nunger shin o ka lir. Atangji ni kü sasa liteter, ni shinga teyari magi-i lia aru, ano ni shinga teyari menungdaktsü, ozü tsüngden nung shingaia tekongshi ta jembisang jagi kopi meli-i tangar teyari nungdaktsüsa kümra koda…!!!??? Tsüngrem o-i ashir, “Ajiang adianutem külemi telongjem nung alitsü koda tajung aser jangratemtsü” (T.Ken-133:1). Anungji kati ka den sentaktepa, yaritepa aser longjema alibaji sobaliba tajungtiba ta angazükdi.