Tepuokdak alirtem

Tanü asüng balaka linük nung ochimashiba aser tashiyim agi mapa tamajung inyakba maparen nung okadak ken o benoka jembiba aser obendangertemi tepuokdak ayutsü atema obendang agütsüba osang anogo shia angashir. Atangji, aibelenyonga nisung ka taküm piyong ta masüyonga küm ka ana tepuokdak ayutsüba temerenshijia tulu aser tejashitsüka lir. Aji oda, kodang tepuokdak ta südir atsü talang agi longdanga atsübanger aliba ki ka nung shibanga ayuba noksa ka jet ta asen mulungjangi arur. Atangji, yangjibo mapa meinyakyonga chiyongtsü mapang shitak shitak nung angutsü aser tanga mapatem bilema shisabolutsüa kecha malitsü. Iba tepuokdakji lialiabo yangji alirtemjiang pei kinunger aser medemer ama akümtsü. Aji oda, tepuokdak tesemjia yim balaka amato yangji lokti aser arogo tenteta alitsü. Yangjibo tangar anema ola adokyonga mangashitsü aser shingaia hau ta malitsü, anungji ajak ajema-ajema mapang shitak nung chiyongtsü, mejangtsü aser saktsü ta senso tajung ka amai alir. Ajisüaka, kodang tepuokdak ki aser yangji alirtem indang bilemdangdir, tepuokdak ta asüba kiji atsü, jara aser merang kishitemji dangbo masü saka asenok kolok aser tangatetba shisatsütem yaa tepuokdak tesemji lir. Iba jagi Russia nunger kaket zülur  Fiodor Dostoievski-i ashir, “ Freedom ta asüba nüchi tia nung alitsüba indang ya jara aser merang kishitemji dangbo masü, ibai asenok tangatetba lir aser nisungtem teti tepuokdak lidaktsütsü atema tasa tajungtibaji, parnok nem parnokji tepuokdak alir ta memetetdaktsütsübaji lir.” Pai ashiba o den ya kodang tepuokdak alirtem tia aser tanü asenok libaliro indang medemdanga bilemdangdir, asenoki asenoksasa asenoka tepuokdak alirtema ta angatettsü. Atangji, asenokbo asen onülen kechaia moutettsüsa long jara agi atsübanga mali aser asenok onüdang aser arunüdang oliaruli ta mesütettsüsa merang kishi agia shibanga maka aser yinzü agia alena mali. Ajisüaka, asenoki memeteter dang ashi asenok ya shitakba ‘jail’ nung puoka alirtem amaji shibangja lir. Atangji, asenok akoksatsüsa inyakba mapatem oa bushisüngdangtsü shingaia nokdanga maka aser asenok  anema ochimashi mapatem inyakba anema ola madoktettsüsa shingaia asenok tebang shibangtsüa mali. Aji oda, asenok kecha ozüng agia asen temeten indang jembitsü aser asen meyong asen temeten bushitsü alena maka. Ajisüaka, tanü asenoki asen alidak asenok tenüng nung terenlok mapa tajung inyaktsüba ser nung meinyak ser sen ajunga agizüka achiyonga asenoki ola madoker. Aji asen kidang asenoki repranga lia asen züi shi tepi tapu atsür kimaleni bener aoyonga ola madok repranga yutsüba amai lir. Anüngdang asen kidang lia asen danüi asen an kidang nungi an ajak puzüka achiba asenoki angashir aser angur saka ola madok tanemi repranga yutsüba den kasa asenok onsara tali süngjema kümogo. Aji oda, asen lu nung züsentetba ajak tangari asen lia bener aoer aser asen tenüng nung tangari tachitsü tajemtsü dang masü senotsü dena aseni meteta agizüka agir, saka tenükjang rangshir dang ashi ola madoker. Asen meyong asen nem magütsür ser taila tesem aser taila tenüngtem noklangsa noklang zülur agizüka bener oadoker saka tenük dang longshir dang ashi tebang agibo ola kata madoker. Aji oda, asenok süngjemba yaribo asen lima nung ya kenyongi ochimashir kata mali, tashiyim ta asüba mapa indangbo mangashidang ta asüba  ajemalu nübortem aliba tesüngjem aser tesünep lima-ang ka asütsü amai lir. Ajisüaka, ochimashi, meshitak aser tashiyim agi tarazük majung aliba lima ka nung alir nübortemi ola madokba ya parnoki memeteter dang ashi parnokji puoka aliba agi ola madoker. Parnoki parnokji par yimtak aser par town nung pei kidang sademsadema alir amai bilemer, kechiyong parnok mapang shitak nung chiyongtsü angur aser mejangnüdak mejanger aser saknüdang saaker aser tai inyakyonga shingaia kecha mashir. Aji oda, tepuokdak alir ser nung tepuokdak  alir ta memeteti alirtemji tanü asenok lir. Asenoki asenok tepuokdak aliba kulijia memetet kechiyong asenoki asenok puoka lir ta memetet, ajisüaka asenoksasa asenok tepuokdak alitsüsa inyakba taiji asenoki asenok taküm intangintanga melitetba ajanga puokba lir. Asenoki asenoksasa asen mapa nung intangintanga litetlasang, asenok meyongbo asen meyonga ta ‘freedom’ nung aliba nisungi shitetba ama shitetla aser akümketa litetla.