Tesangra süang per ama, tongmelang süang posü ama

~ Mrs.R.Mapukala. Rtd Teacher, Merangmen.

Akhi asen Otsüla Oboula nunger putu onsara tongmelang,
Achi ajem,sübo solemtsü, libaliro tepentet,sobaliba nung len jemia lir ta,
Nükmen shidak amenteta kibalembu nunga asüngteta,
Jaya-jako, tantsü tambu den, kisü jensü nung nücha nübu agi yaritepa,
Asen akaba angadi agütsütep, lemang nung tantsür tambur khu melenzük,
Ochi nung amet, pei-i aibelenba anogobo sen, tsük agi ochiba memelen,
Takari sensaker dang temeim agi sentsü atok,sentem agi sensaker majemoktsü
Item ajakji asen Aor sobaliba yimya tajung taküm ka meraket.

Aso 20 teküpok mapangtemji shilua penzüdangra,
Zülu panglu memetet, par kaket reju-ji Arijo aser tzüki-ji liasü
Taküm ka süngpo nungi asa-tao tashi koma benshitsü, pari angazük
Sobaliba memetetra pajibo tetemsü nübu ta mezüngok.
Tsürapur den kongro sangpangtema pelatepa aluleni tasen,
Meyo-a anogo tepiyong tzünglu, mopung, anü tatsük tizükteta inyaker ki bushi,
Tetemsü kin ka ayak-ji meranga inyakba-ji ta pari züngshi,
Sobaliba tamendakdak-ji pei inyaktetba tepok sünga chia ajembaji liasü.

Mongpo tataktet nung yimsüsüri teburtem ayangi aotsü aein saya
Shiruru agia memeyong kibong mesütsü mechi obalatemi meranga inyak.
Tetsürtemi aki alu mapa yakta atemtsü toktepa inyaktep.
Azüng zülu memetet nung tebutemi pei kibong nung alir dangi,
Yongsük süka ka, ana, asem ta yong ajanga parnok meyipa arutsü metettep.
Pelemseta inyaker a-azüka anguba rongsen agi pei kibong mesü.
Temeyong ter agi anakteta inyakba agi, kika sü-chia aru.
Nokenketer-a taküm mapayu-i tekolak alep yong par naruküm aika liasü.

America lima nungi kotaker milen sangwa tsükloka bener arua,
Aoli nung mezüng tetsüng ajemok, oboula E.W Clark o kinüngtsü nati
Otsü,obou nunger tenük sakdaktsü shisatsü nung,
Abenjagi azüngtsü aser zülutsü meteta akümyong,
Mapang ka alima talang nungi süaka, shiti ajanga pei pilemba zülutep.
Iba ajanga taküm raksaba mesüra alima menenba kichia maliasü.
Pari tera tang metetaka, memetetba nüburtem dang nendaka sayu
Ajemalua tamang yimsü den külemi Naga lima tenük sakdaktsüogo.

Tanü aso 21, tetamatsü ulura, pangkazüker ya kichi tesüngmangtsü?
Leper nung mejanga alirtema meyiba arur tasen putu ya angu nungbo süngmangla,
Aya..Aya…Aya…Mobile PHONE…onsara jungerja..menurang shilangogo…
Saka na? Taküm aser kibongtemji reprangangjo! Kechi akümer!
Tesüiba mapang yi aser mozü agi lanur jendi taküm raksa
Tanübo asen lima kechi agi shiranger, naia meteter ma?
Mozü aser yi dang tamajungba wara…MOBILE PHONE…OBONG…
Ken arok-aroka meshisadangra, iba tashidak ya aneptsü tasak asütsü.
Iba opong (Mobile Phone) naia kechi atema junger ta bilemer?
1. Kidang mener asen nüngdak ajak jembiteter.
2. Shiti zülutsü melen second tsüngda tongteprateper.
3. Alima talang nung liaka tejak o tejak ngutepa jembir.
4. Tang kechi ataloker ajak asen tenüki angur.
5. Shishilemba-ertem asoshi onsara tajung.
6. Kidang mener aseni aginüba chiyongtsü aser süoshi shimtetsü temela.
7. Aeinlen nübu aser rongsen intoka mejajai ajak abensateter.
8. Bendang balala nung liaka, junga ali mali ajak jembir.
Süra iba ajanga kechi takoksa bentsür arur ta naia bilemer?
1. Kibok kisem mali, aoyonga o mejembir, mobile phone dang amshir.
2. Mapa inyaker mali, anogo tepiyong -phone.
3. Aonunga amua maor-phone nung games anepdang teroto tashi mejanger.
4. Tanur sozükli tsürapuri phone alitsür, kaket shisatsü nung tangar memeneper.
5. Ita shia kibong nung alir ajak recharge-kibong telongi alur.
6. Kibong raksar onsara kümogo…phone ajanga ano aika raksatsü.
7. Shir kin, koma nisung memeteti…phone ajanga aeir-asangur lemputeper
8. Temeshi tenla kidanga Tsüngrem o mangar-phone..ano aikasa lir.
Süra tanü putu tasen nung tajung aser tamajung shimtetyim timsüba nung Khristan ka ama kija, kibong, arogo, Lokti saksalema, kümkümshia lir ma! Temeyoktep sobaliba aser purapitet jendi agi asen ayaktem ramia oa, Tashitemetet aser shisatsü, tanülaren temeyoktep putu ka nung, Asen taküm nung maitsü jenjang takang ka nüngdaker masü na! Talisa lanur tajungtem! Putu tasen ya nür meyong ta nenoki jembir, Saka shisa ka-a mejajara Ak-i mesang tejang atang ata ama, Alimai nenok nungi yimlaba ajak tzümetsüngi punger ao ama küma lir, Tsüngrem akümtsübua, tajung mesüra tamajung shimtettsü.
NAIA KOBA SHIMER!