– Talitemjen Imchen.
Ao senden-i date 25 Nov. 2017 nü “Assembly Election (Indian Election) Masü Naga Yimden Ken o Tama Südaktsü Nung Tajungba Asütsü” ta sangdangba ji ni atemabo tetemsü sangdong ka ta bilemer. Naga Yimden tebilemtsü ya telemtetba kati marui odang yutsürapang, ajaklen ayawara tenzüktsü. Yimden tenzüker teloktema ano talila pokteta aotsü menua maka. Yimdong nung aiür – asangur kati sepai süoshi tejen ka agir angu nung, nüchiso bushir telok nungi asü ta rataa bilemer. Ano nüchiso bushir telok jenti asünung, telok kati telok ka anem dang, Naga nunger yongtsü nung, adianu yongtsü nung temeim mekonga kümdagi. Indian aser Nagas na yimden telemtetba tajung agiba ajanga, Naga lima nung nüchiso bushiba telok poktetba anentsü imlar. Aser nüburtem bendanger ozüng kübok masü peii yangluba ozüng kübok alitsü. Ibaji dang masü, nüchiso bushir teloki molungtetba ama asangsang nung, pei linük anüker ka ka sütettsüsa telemtetba tajung agitettsü, tanü yimten lenirtem dang kanga tamang akar.
Tanü Naga Yimden telemtetba ka makai aruba ajanga, asen limaji kong lir ken shisadangdi.
1. RONGSENKETSÜNG (ECONOMY) SÜNGDONG ATEMTSÜ BILEMTSÜ : – Tangar lima ama, asen lima nunga factory aser industry balala lapoktettsü, takar aser temetetba nübutem lir. Saka kechi mapang nung kolen nungi memetetba sarutem arutsüar memetet. Iba jagi aika atsüayongteper. Nüburtem asoshi saru aika kümogo. Joko nüchiso bushir telok saru o auashir saru mebendangteter. Nübur ajak, takartema pei yari, makartema pei yari, iba sarutem agi kangshiteper. Saru balala ajak jagi dokan oset jenjang nung dang kongshir aser oset jenjang dang tali atur. Kodang asen lima bazaar ji bilemtetdir, joko Indian army o Naga army na katepba injang ola tsübur masü, saka chiyungtsü aser osettsüset balala talir o tayoker na yongtsü nung oset jenjang angashitsü tsübuteper. Naga lima nung rongsenketsüng tsütsü süngdong reprangdangra, kata junga meyitetba mali. Naga lima nung rongsenketsüng süngdong tajung atemtsü, Naga nübur ajak longjemtsüla aser nokdaktsüla. Kodang rongsenketsüng süngdong nung tejang dangdir, kar sünglak nung chimtsü. Kar kongsang nung chimtsü. Kar tazünglen chimtsü aser kar tsükba süngjangtem shidena ali nung chimtsü. Ibaji ajanga, nübur ajak aya nungi kümzüktettsü aser taso shizüka alitsü.
2. NÜTSÜNGYONGZÜK : – Asen lima nung nütsüngyongzük kanga ajema kümogo aser ano tali dang ajema odagi. Tera ji kolen nungi. Kar Indian sepai den katepdang karep. Kar naga nunger telok yongtsü nung katepdang karep. Aser kar Indian sepaytemi temolung melemteti azükdang zükrep. Ano tzü mopung agi mesütsü masüji, aiür-asangurtemi mapa tajung ka angu nungdang kibong kümdi ta asür. Tanü Naga lima nung merijang neter (70,000) shi mapa mangu nemzütepba ji kibong akümtsü mapangtem aser mapang atongertem lir. Küm 40 aser 45 tashi aiürjung- asangurjung küma kibong maküm, kimai malui kilong nung amokertemji mapa manguba agi lir.
Medical tsütsü nungi, aiür ka tanur asotsüba mapang ji küm 18 nungi 25 tashi ta ashir. Saka mapa mangu nemzütepdang, item mapang tajung ajakji süidaktsür. Mapa ngur kibong akümtsü bilema, aiü -asangur metettepa bushitepdang, aika kibong akümtsü tepenjem mapang tajungji süidaktsür. Aser joko tanurji aika, mozü agi yanglubatem tetsübok nungisa pateter. Mapang shitak nung kibong akümertemia, tanur aika kechi agi mesütsü ta bilemdang, ka mesüra ana dak tali masor aser mesoner. Yamaji Naga lima asoshi nüchiso meimer tali adokaka, nütsüngyongzük melira, Naga lima nungji tangar nisung arua alitsüsa akümtsü.
3. MAPAMALIR (unemployed) : – Kodang Naga yimten nung telemtetba tajung ka agidir, kaketshir peipei kongsang nung jenjang tajung zünger mapa mangurtem ji kanga shisabulutsüsa masütsü. Naga lima nung industry mesüra factory tajung ka lapok nung, iba nung inyaktsü asoshi periadoktsü. Mesüra iba sendakba mapa nung inyaker asoshibo meperia akümtsü akok.
Anungji, “Külem Medemsor Tajungtem, Anüji Talang Nung Adokdar, Koba Asenok Asoshi Teti Alitsü, Yasatzüra Anibelem Tokrong Jenti Dang Liaka, Arung Lulaa Melili Teka Amtepdi” Hoi, Hoi, ta takoker ola yimyima apusodi/nokdakdi.
You must be logged in to post a comment Login