Tetsü oshi angazükba mapang

Taoba alima aso 19 buba tatembanglen nungi tenzüka asen lima nung America nunger arua zülutsü aser azüngtsü sayuba nungi tenzüka alima aso 20 buba songtema asenok Aortemisa tesapuba sapua English angazüka aruogo. Aji oda, alima nung English jembir kintemang tashitemetet kintem asünungji English jembi ashirbo ajunga tashitemetet ama züngshia tang tashi arur. Iba tebilemba aser tangatetba jagi Nagaland nung, talisa, Aortemi pei tetsü oshi jembibabo mashimemetet teküpbok tia nung alirtem ama bilema pei tetsü oshi agi nümamedangtet talangka lia arudagi. Ajisüaka, pei tetsü oshi agi peisasa nümamedangtetbaji matumalem tuluka asütsü. Aji oda, English oshi kija ashiba agi English nunger masüba nisung ka pei lima nung pei nübortem den lia aotsü mapet akümer. Tanü asenok Aortem rongnung tebilemtsü tuluka adoka alibaji semchirtemi pei tetsü-tebou den sensak masemtetter, kechiyong semchirtemi Ao mashi aser otsüla oboula nungertemi English mashi aser Nagamese-a mashi. Ibayongji, semchirtem dang tagitsü sobaliba otsü aika shinüaka meshitet aser semchirtemia angazüknüaka mangazüktet, temang majungba agi chiyongtsü ki sünga bendena yur mechitet ama, kangshir aser Ao kin sobaliba aser aküm samar. Shitakba agibo, alima nung English sapua jembiba ama Nagaland nung Ao oshi ya ajaki sapua jembitsüla, ajisüaka kiburi dena mesapu nungji tangaria mesapui kümogo. Tanü Naga nunger oshi rongnung University tashi nung sayuba oshiji Tenyidie oshi ya lir. Iba oshi ya Angami, Chakhesang, Rengma aser Zeliang nungertemi jembir. Atangji, parnok rongnunga pei pei oshi aser osü tapu balala lir, saka Tenyidie oshi nungji parnok longjemer , anungji Tenyidie oshi jembiba kintem longjemer Tenymia kin kümogo. Iba amaji oshi agi kin ka küma longjemdaktsür. Atangji, Nagaland nung Tenyidie dangbo Ao oshi tama kaketreju nung sayu tenzük saka tanübo parnok nem ajatetdaktsüogo. Tenymia nungerbo komatashika tashitemetet kümdir kümaka aser komaka uludir uluka, parnok oshi jembitsü aser parnok süoshi kanga sapua abentsü. Parnok amaji masü asenokbo komaka tashitemetet kümdir aser komaka uludir Ao oshi mejembitsü meranger, kechiyong pei tetsü oshi jembibaji peisasa pei alur amai asenoki bilemer. Tanü Tenymia nunger Tenyidie anogomong among tenzüker 47 buba mong amongba angashidang , asenoka parnok amaji pei tetsü oshi mesamadaktsüi tajungba renloka odaktsütsü asoshi asentenshitsü ayongzüker. Atangji, asenoka Ao Senden Literature Board-i Ao oshi renlokdaktsütsü asoshi kanga meranga inyakdagi, saka asenok tsürabur aser lanurtemi asen tetsü oshi jembitsü, zülutsü aser renlokdaktsütsü mejangrara parnok mapaji amajok asütsü aser küm ishika tsüngda Ao oshi alima nung mali samatsü. Iba amaji atalokra koda takoksa aser tesasatsüka asütsü. Ibaji nükla nung yur Aotsür Aor ajaki pei tetsü oshi wazüka ayuba dang masü saka renlokdaktsütsü merangtsüla. Kena tia junga tang Nagaland government-i school ajak nung pei tetsü oshi sayutsü aser angazüktsü telatetba agütsüogo. Aji oda, sangküm nungibo Alternative English melen pei oshi dang agitsü. Ibaji asenok ajak asoshi osang tajung aser tayongzükba tuluka südaktsütsüla. Asenok Ao oshi liromedemtsü atema Jungli agir, aji junger . Ajisüaka, ano oshi takar kümdaktsütsü atema Mongsen dena sayutsüla aser angazüktsüla. Aji oda, Jungli Mongsen dang masü saka ano yimtsüng kar nungbo pei yim oshia lir, itemjia dena mesamadaktsüi nümadangdanga jembitsüla aser arok Ao oshi nung dena enoksema jembitsüsa lenmang sayutepa ajungshiteptsüla. Iba jagi asenok tali kinunger akümtsü aser putepa litettsü.