Tetsüi tetsü oshi jembitsü tim

2000 küm nungi küm shia February 21 anogo ya United Nations Educational, Scientific and Cultural Organisation (UNESCO) teloki anir International Mother Language Day (IMLD) amonger. Taküm küm asoshi iba anogomong amongba omenji Lisopur oshitem ( Indigenous Languages) ya Terenlok mapa inyakba, Yimjung yangluba aser Putepshidaktsüba nung tongtibang ta shimteta lir. Taküm küm asoshi shimtetba amaji, küm shia iba Tetsü Oshi Anogomong asoshi tapet omen kaka shimtetter aser taküm 2019 küm asoshi shimtetba omen ya tanü asenok tendak asen sobaliba den medemdanga bilemdangtsü asoshi kanga petaka shimtetogo. Oshi indang shisashirtemi ashiba agi, alima nung oshi ajak agi meyirijang trok shi lir aser item  rongnung noklang nung shilem roker shibo ( 60 %) samatsüba ana nung dang lir. Asenok Naga nungertemi jembiba oshitem yaa bilemdangra kin shia oshi kaka ta masü saka oshi anana asemsem dak talia jembir. Ano Naga nunger rongnungsa süaka asenok Aortemi jembiba oshi Jungli, Mongsen, Changki aser Nokpu oshitem ya bilemdangra tesüngmangtsüka aser tejembinütsüka. Item ama oshiji asenoki puratetba oshi masü saka Tsüngremi agütsüba oshi lir, anungji item ama oshi ka samadaktsütsübaji tapayutsüka aser asenok rongnunga shir tendak shirnoki item oshiji samadaktsüdir tesasatsüka asütsü. Ano, tetsü oshi shia ya oshiji dang masü saka osüa yimtsüng shia amato balala jembir. Aji oda, asenok rongnunga Mongsensa asüyonga aser Junglisa asüyonga osü balala nung jembir. Itemji kodang asenoki jungjunga shisadangdir, oshiji dang masü saka osüjia mesamadaktsüi jembitsübaji nümadangtsü maka ka lir, kechiyong ibaji asen tsüraburtem senmang lir. Iba jenjangji asenoki mebilemdangi, tanübo, asenoki pei tetsü oshi jembitsübaji mashimalu mapa amai bilemer. Iba jagi meilongi asenok rongnunga asen tetsü oshi samaa aoba asenoki angur. Atangji, tanü asen lima nung terenlok mapa takok ngua meinyaktetba, yimjung meyanglutetba aser putepa melitetba ya  asenoki tetsü oshi sendoka endoker bendanger oshi jembiba ajanga lir. Tetsü oshi jembitsü mejangraba aser nümadanga mebilemba tamaitsüji pei tetsü tasoli meimtsüba shisatsü samadokba asütsü. Asenok rongnunga medemdanga bilemdangtsüba kaji, nisung shibaibo pei tetsü oshibo mejembitetter saka pei lima aser nüborbo meimer ? Pei tetsü oshi memeimba nisung kati pei tetsü tasoli meimtsübaji tasak lir. Pei tetsü oshi mejembitetba nisungji pei yimer sentepdak aser pei nübor nübo adokdak aikabo arua mangutsü. Pei tetsü oshi mejembitetba senso kati pei yim aser pei lima lendong nung liaka kecha süokia ia shishia mebilemtsü. Nisunger yimya nung shibai kechi oshi sapua jembidir pai mesüra lai iba oshi jembiba lima aser nübortem dakji tesalokba asütsü. Pei lima aser nübortem memeimba nisungtemi pei tetsü oshi mejembitetbaji tangar dang nungi temaba jenjang ka tongtet ama bilema pei nübortem nüma reprangtsü. Atangji, pei tetsü oshi mejembitettertem ajakbo yamaji masütsüa akok, kechiyong pei tetsü oshi mejembitetbaji pei tai masü saka pei tsüraburtemi mejembiba aser mesayuba ajanga asütsü. Ibayongji, tanü putu nung nisung aika pei tetsü oshia mashi aser tangar bendanger oshi nunga tagitsübo mejembitetter aser mezülutetter ta takidak maka küma aoba angur. Tebilemtsüji, tetsü kati tebua dena pei tetsü oshi mejembira kodaser par chirnurtemi pei kin aser pei tsürabur oshi jembitsü. Pei tetsü oshi nung jembia terenlok sentong yangluba, pei tetsü oshi nung yimten ken o süoka jembia angatetteptsü merangba agi nisungtem rongnung mulunglemtep adoker aser iba jagi nisungtem putepa yimjung nung litetter. Naga nungertem ya tetsü oshi ka dang asünungbo tang amai telok paikaya lemsar meputepi melila ta bilemer. Nisung kati anüng petinu nunga tuagi ki yanglur alitsüba mapang arur, iba ama putu ka nung asenoka ita petinu nungjia asen tetsü oshi jembitsü yimdangi arua shisatsü bushitsü tim.