Tetsür tanabuba tir akümer

Akhidang Orissa ta ajaba state, Odisha nungi asenok ama tangar India nunger tashitemetet aser rongsen nung memenepba Santhal kin nungi tetsür ka India nung tir asütsüsa shimtetbaji, la asoshi dang masü saka India tsürtemsa asüyonga teküpbok jenjang nung alir tetsürtem asoshi takok aser tayongzükba tuluka asütsü. India nung tetsür mezüngbuba tirji watsü Pratibha Patil liasü aser tang Droupadi Murmu ya India tsürtem rongnung tanabuba India tir akümer asütsü. Ibaji dang masü saka tang tashi nung India tir inyaka arurtem rongnung India yimten nüchiso ngur asorbo la mezüng asütsü. La ya 1958 küm sensaker kibong ka nung aso aser tesayur mapa inyaka graduate asü. Iba sülenjiang la yimten nung Biju Janata Dal aser BJP telok na longjemer Odisha nung 2000 nungi 2004 tashi yimsü asüdang la kilonser inyaka liasü. Iba sülen, la 2021 tashi Jharkhand nung angh inyaka liasü. Atangji, la ya Odisha nungi BJP lenir nüngtugu ka asüba agidang masü saka ano BJP telok nükjidongji taruba 2014 election nung Odisha nung parnoki government akümtsü tebilemba lir. Yimten yimsüsüba yimya agi shir yimsü tesüdak lir, par telok denji tatar teimba alir, kechiyong tatar teimba asüba agi government kümteta yimsü asür, anungji parnoki shiba tir südaktsünüdir pa mesüra laji election nung adoktsübajibo meteta akaba mapa ka dang lir. Ajisüaka, madoktsü metetsümonga opposition telok telongjem nungi Yashwant Sinha-i toktepbajia tenükshitsüka lir, kechiyong pai ashiba ama, senso ka ama kecha tajangzük meimlai pai pa teinyaktsü mapa ka inyakogo. Aji oda, election mapang pai linük nung shiba tir shimdir shimaka, pei telok tsütsü atsünga temzüng melentsüba masü saka temzüng shitak amshia linük tashi itdaktsütsü asoshi inyaktsü nüngdaker ta jembia jajaba onüktem agi Murmu yariba teloktem nema tangatetba agütsüogo. Atangji, nütsüng crore noklang ka dak tali aliba linük ka nungi tir asütsü maongka angubaji atamata jenjang ka masü aser ajia, teküpbok jenjang nung aliba kin nungi tetsür ka shimtettsüsa yimten nung litetbaji Murmu asoshia konang nüngsang angutsü kanga tetemsü. Lai akokba takok yabo tangar kin tulu aser takar kintem nungi anguba takok dang nungi kanga agia tuluba asütsü. India nung tir menden ya yimten nung temaba saka inyakyim nungbo pai mesüra lai angatetba nung yimten tashi amshitsüsa tashi tuluka agüja mali. Iba jagi India tirji tangari lateta akaba nung pa mesüra la nüng ajenloktsütsüba ‘ rubber stamp’-anga ta jembir aser aji shitak lir, kechiyong tatar senden nung temzüng ozüng küma latettsü asoshi lemtetba onük terenem dang tir dangi yoktsü aser pai mesüra lai idakji meyongnem agütsütsü memelungyonga khen dang meyipa reprangshidaktsünüa tatar sendeni yoktsüba dak alaka, kasa telemtetbajisa aruyonga, tanabenbo meyipa meyoktettsü, anungji pai mesüra lai memulungyonga tatar senden nung lemteter yok nungji agizüktsüsa akümtsü. Aji oda, government shitak nokdaka ali tashibo, India nung yimten inyakyim agi tir dangbo ato kilonser-ang maparen inyaka aoba nungbo tashi taitba aser tongtibangba akümer. Ajisüaka, shiba shimdir shimaka, linük nung tir asütsü shimbaji mashi nisung ka shimer masü saka la aser pa mapa agi linük nümadangtettsüsa inyaktetba aser jembitetba agi shimer, anungji linük tir dak nungi government nung alirtem shisalen tajung angutsü imlar. Tang ama center nung Hindu yimsü dak dang ketasena amangba aser amangdaktsütsü merangba teloki anir yimsü asüdang, chiaajemba sobaliba nungi tenzüker tamangba yimsü tashi nung kongshitsüsa temzüng ozüng tasen latettsü atema ken o benoktsüa akok, iba ama mapang nungji India tir shisatsü aser tangatetba kanga nüngdaktsü. Kibong nung dang masü saka yimten nunga teburi tebur dang ashibabo aiben mangar saka tetsüri tebur dang ashibabo angar. Iba tashiji amshia, la den toktepsang Yashwant Sinha-i ashiba ama, pei telok kisüngi angatetbalen atsünga linük temzüng yanglushitsüba masü saka India ya tamangba aser sobaliba ajak sademsadema amangba aser benshiba linük ka asütsüsa temzüng yanglua aliba ama, India nung tamangba yimsü balala amanger ajaki India ya ozü lima ta meima bilemtsüsa linük nung tetsür tanabuba tir Murmu leniba nung, India sensosanger ajaki ‘Jai Hind’ shia India telongjem nung tejakleni aotsü imlar.