Tilaka inyaktsüla

Nisung ajaki mapa tajung inyakner saka aikati meinyaktetter. Ibaji meinyaktetba aser makokba agi masü saka asenok aikati mapa tajungji tilaka masü tuluka inyaktsü bilemer aser tulukaji inyaktettsüsa mapang marur. Aji oda, asenok aikati mapa tajung tilaka inyakba aser tajangzük tilaka anguba dak mamanger, iba jagi tilaka nungi tenzüka tuluka mekümtet, nisung aika taküm nung tajung kecha meinyaktet arishi tembangadoker. Ajisüaka, tamalen iba yimobilem nung lemsatepba ama, kechisarina nung Tsüngremer inyakyim (natural law) ka lir, ibaji tila ka nungi aika küma arentsü aser ishika nungi aika küma takar akümtsü, anungji asenoki iba inyakyimji angateta, mapa tajungji tilaka, tuluka ta masü saka tajungjibo ajak kasasa tajung asütsü, anungji mapa tajung tuluka meinyaktetaka tilakabosa inyaktsü merangtsüla. Aji oda, mapa tajung tilaka süaka inyaknertem atemabo tang ama alima tashidak wara boluba mapang ya mapang tajung asütsü. Covid-19 tashidak wara nokdangtsü asoshi nisung shia teinyaktsü tongtibangtibaji teni-tebang nembanga mask agitsüba ya lir. Iba jagi goverment-ia akok tashi nübortem nem mask agitsü tangatetba agütsür. Ano, yimti kar nungbo mask magi senzürtem dang senchi achir aser temerenshia agütsür. Ajisüaka, mask magi senzürtem tiaji bilemdangra, ashiko, karbo mangatetba agi masü, makamaitba agi mask alitsüa makok timtema senzür asütsü akok. Iba ama tiaji kodang asenoki angatetdir, talangka tonga maoyonga aser tuluka meinyaktetyonga asenok aikati nisung ishika nembo mask yanglua mesüra alia agütsütettsü. Ibaji mapa tilaka dang saka iba jagi tashidak wara tulu agi atongtsüba lendong nungi nübortem kümzüktsü. Iba amaji, asenokbo süoshi lemlema agir senzür aser sü talem abener lemlema mejanger, anungji asükwa asük memetet süidaktsür, ajisüaka asenok den külemi lisemertem aser meteta alirtem kibongtem tia bilemdangra, ashiko kibong karbo asükwa süoshi makaba agi nüngdaka sadema mesenzütet aser aonunga junga amuia moutet timtema alitsüa akok. Item nemji, asenoki jenjang tulu indang abensüoshi masüyonga aseni akokba süoshi kar alia agütsüra, ashiko, parnok asoshi asenokji Tsüngremi tenyar yokba amai asütsüa akok. Aji oda, asenok aika ket nung pei meyong abensüoshia semer mesema aser abener mabenma alitsü, anungji itemji agiteta asenoki sensakertem den lemsara, mapabo tilaka amai saka iba jagi nüngdakba purtem nem teyaribo tuluka agütsütettsü. Item mapa tilatemji mesüka asenoki nüngdakba purtem asoshi inyaktettsüsa mapa aika reprangtettsü, anungji mapa tajung tulu inyaktsü mapang tajung aru matai, tanüsa nai akokba mapa tilaka inyak tenzüktsüla. Ashiko, kar nembo nai amtsük pongdang ka mesüra aon tilaka agütsüba agi Tsüngrem ajuru ama pelatsüa akok. Ano, asenok aikati mapa tajung inyaktsü aibelena bilemba kaji, mapa tajung inyaktsü asoshi mapang tajung atar. Ajisüaka, mapa tajung inyaktsü asoshibo anogo shia ya mapang tajung lir, anungji mapa tajung inyaktsü asoshibo kodang rajemdir aser bilemtetdir, idangjisa inyakadoktsüla. Ashiko, nü mulungjang nung nisung kar ajurua yaritsü bilema alitsüa akok saka nai indangjisa oagi ajurua, tilaka dang süaka, meyaritepra, nai yaritsüsa mapang tajungji süitemtsüa akok. Taküm nung mapa tila inyaktsüba ya kanga tongtibang lir, kechiyong mapa tilaka junga inyaktetba agi tuluka nung inyaktsü maongka angur. Nisung aikati tera-tera akaba nung mamanger, iba jagi kenyongi takar akümtsü meranger, ajisüaka kenyongi takar akümba nung lendong lir aser nisung arr mashir . Kenyongi tulu aser takar akümbaji Tsüngremi yangluba yimya aser inyakyim dak maket, anungji asenoki kenyongi akatsü aser ulutsübaji memerangtsüla aser mapa tajung süaka kenyongi tuluka inyaktsübaji masü saka asen tashi yari asen mulungjang nung jembiba ama, asenoki mapa tilaka süaka temulung ajak agi kena maneni inyakra,Tsüngrem tsüngdangbo ajiang tuluba asütsü aser iba jagiang nübortema teimba ajangzüktsü.