Tipu talen tasenür azüngtep tsüa mali

~ P. Renthy Jamir.

Iba aener lima Solisüli yimkong nung taremzür ajak atema kangangkabaji tasüba ya lir. Yobi ashi, “Tetsüri asoba nisung arishi tatsü Akhüm ka ama ajener aser melii akümer.” T.Ken züluri ashir, “Alima nung taküm alir shiba masütsüü Aji oda tulur tamaren Chuba nungi tilar lajar kilijenlir alar tashi, takar shitibener Süpongchir nungi sensak lenimao makikojir meshimetsür tashi, nokinketer Sakusemeryur nungi nüsa labi yimpetzük nübu tashi, Imsoimosonger pitsüpibang ayimer nungi tepchi matamabensar matomalem mechimerar tashi, Impur tasotalir nübener nungi tayimtanar tasemer mesomelir Chiminomi kijasor tashi, tobur apetasong maket ajunger tetemjen nübutem nungi kokdangmadang nümanüshi tenüktelen mabensa lemtamatar ajak kata metatemi züklem yongri ka nung rütepa Tipu Talenjisa tasentsü.”
Kechiyong tonür monür ta mali iba talen paizüka tangaleni aotsü len kecha mali nung pei pei shita kobanü apusoang ta shidir apusotsübasa. Iba nung yabo shinga nübu tsüokja maioktsür ano miimmenü Süpokrem amshia küpdangküpra küptokküpratsü tamakoktsü. Ano pei antah anogo nung tangar ka melena meyong yokdi ta asütsü kecha otsü mali. Tasotalir rangben tenüng mesenshii Tipu Talen tasentsü onsara atsüayongteper. Ileni tasenertembo jilijipongera menjangjiliang ankepera kanga sümenola ta kecha maikoi mali. Len kanga talang oda tzüsalenpika jajayonga tetasener karbo len tom nungi meyipa shilang ta mangashi. Ano lenzü talangba makena temolatsü ayangsüka temopu narizüka jajarang atung ta mesüra karbo ongdang ongdang lasangyi bushia pongdang lenmang jajar yakta atung taa mangashi. Ano tang tashibo taortem kati danga junga tongogo ta shiokba osang kecha mali nungji yangji oagi kar shinemja yanoa mejushiba mesüra melamesena merametena yamoktsümoka mezüngmeshiba mangashir.
Ano Tipu Talen meria shingaia moutettsü anungji tamasür akangasünga telateküm süa liang nie ta khulisür tamangtir putirtem Rev, Pastor, mangdanger, shiner oda ainkar tashi shirnoki Tipu Talen shinemja O tasüba ne takokba kong aliü O tasüba ne temetakba kong aliü Ta anogodok aben yongna malem chibang nung nemsema sayutsüngir, parnokia Arasentsüri pa asütsü anogobo tokteta meshitet medem iba Talen metaseni anogo, ita aser küm ishikabo teina atatsü tanü tashi len tanga ka mebushiteter. Anungji tamangtir Dr. Billy Grahami ashi, “Kü kibo Kotak nung lir, ni iba lima ajanga senzürdang aser kidangi aotsüba anogoji repranga atardang” (My home is in Heaven I am just traveling through this world and I look forward to that day of going home). Aser iba talen mepaitokteti pa 7:33 ako shitak 21-02-2018 anogo nung tetsüri asoba ajak tasen lenjagi ogo ta alima nem metetdaktsü. Ano pa amaji Dr. I Ben Wati-i 2010 February 17 nü yamai zülu, “Joko ni akümli nungi taor.” Aser pa June 14, 2012 anepdang Tipu Talen tasenogo ta angashi.
Atangji meimchir azüjang katia Tipu Talen tasenür mali, saka koda asütsü, tashitak wara tapu meyi ter kobai putu aben alima otsü melenshidakja akümlir dangbo asürsa teimba kümdakja taküm alir remjenremdaktsür (Disease that changed the history through the ages) jentipur anojungi Tipu Talen kangshia meinoktsüba (Serial killers of human being) AIDS, Cancer, Diabetes, Sugar, Heart disease, High blood pressure stroke paralyse, kidney failure, Dengue, Encephalitis, Ebola, Typhoid, Malaria fever, T.B., Cholera Typus, Polio, SARS, Dysentry, small pox, yellow fever ano zünger mezüngma lir. Iba waratem yabo yuba sür injang bomb aser gari train aeroplane lendong tzümetsüng menoknok yipru tesashi meimchir anema ain aitba taochi maka lendongtem koba ajanga tenük masepshidang taküm jenti apanatsür. Anungji anogodok aben telok telok Tipu Talen senoka ammang sangwa metitemi naimedangi sendongpisa tasener. Aser taortem shingaia nibo maotsü ta makongdisüa tekong meranga süngzü mepongok paizüka aotsü merangdangba mali.
Iba aener limai munglangmongi shinga maru, ajak lulenener tesa, anungji Aor takar tetsüdi kati yamai ashiba tanü tashi jembir, “TAMASÜBA YIMKONG KA LIR ASÜNUNGBO NI OZÜ RONGSEN AGI ALIZÜKER LIDANGLA.” Iba ya nisunger yimya ajaki bilemba o ka lir. Alima nung takar tetsüdi Iran Chuba Shah Philippine President Marcos parnok akaba Hon taribi agi Cancer tashitak den rarateptsü mokoki anojungi sasaseta Tipu Talenjagi ao. Uganda President Idi Amin pa yimsüsüdang par nübur meyirijang jenti tepseta Tipu Talenjagi yok. Saka pa tashi tulujagi tenük agi manguba mesen tila (Cancer mesen) den raratepdangbo tena kenyongi alamajem Cancerjagi pa Tipu Talen tasendaktsü. Tulusang Alexander-i alima ajak kokteta India lima tashi makyonga aru. Saka Merila tilaka makok anojungi Malaria Ramen agi Tipu Talen meinoktsü. Pakistan President Zia Hag par lima tongti lenir tepseter Sepay tashi tulu amshia ali, saka Airplane accident menokdangteti Tipu Talen tasentsüsa mapang ka aru. Tasütait tongpang tesashi jenti koktetsang Napoleon tashikadang anojungi Tipu Talenjagi tasen nung pai ashi “Takoksang Tsüngremji ni asoshi onsara tali liasü.” Aji oda Tipu Talen tasenür azüngteptsüa mali, süra aji agi mapusodang tetsüri asor ajaki Nia ni akümlidang ozü lima nübur asoshi kechi tajung inyaktsü ni ya matemdangbo ta tenüng tajung kaka yutsürang Tipu Talenjagi apusotsü merangteptsü iba onük yagi ayongzüker.