Tir Sein-i tashishitsü aketba ozüng agizükogo

Naypyidaw, August 31 (Agencies): Myanmar Tir, Thein Sein-i tashishitsü aketba onük tanü Hombar nü ozüng küma agizükba osang jangjaogo.

Sein-i tanü agizükba ozüngji Buddhist tamangba yimsü benshirtemi benokba onük 4 buba lir saka kasaji Myanmar nung alir Muslim tamangba yimsü benshirtem ajemrepa ayutsü ozüng ta shia, meimchir temeten atema nokdakertemi onükji ozüng küma magizüktsü asoshi ajungshiba osang bushitetogo.

Küm 20 dak tema nung tang mezüngsüa taküm November ita democracy yimsüsütsü yimya benshia election agitsü ayongba Maynmar nung Muslim tamangba yimsü benshirtem ajemreptsü tenzükba osang bushiteta lir.

“Myanmar parliament-i tan August ita 21 nü agizükba sülen Tir Sein-i pa maitsü ajenokja Monogamy Bill-ji tanü ozüng küma agizük,” ta tongti Tir office ketdangser, Zaw Htay-i metetdaktsü.

Tan agizükba ozüng kübok kinüngtsü ka den tali alir mesüra kinüngtsü dakalaka tetsür tanga den külemi kilempok ka nung alirtem ajunga ozüngi melaba ama merenshitsü lateta lir.

Ajisüaka, tan agizükba ozüngji Muslim nunger merenshitsü nükjidong nung ozüng latetba masü ta sorkari par Tir metenja metetdaktsüogo.

“Tir Sein-i tan August ita 26 nüa tamangba yimsü memelenshidaktsütsü aser tamangba yimsü balala benshir rong nung kibong makümtsü ozüng ana agizüka lir,” ta Htay-i metetdaktsü.

Tan ozüng küma agizükba onüktem ya Ma Ba Tha ta ajaba Committee for the Protection of Nationality & Religion tenteti benokba ‘Race & Religion Protection Laws’ shilem 4 nung tatembangbuba shilem lir.

“Tan ozüng küma agizükba onük ya Myanmar asoshi lendong bener arutsütsü maparen lir kechiyong iba ozüng dak ajemdaker Myanmar nung nübur o nübur na tsüngda tebangdang adoktsü aser iba jagi Myanmar nung rara adoktsütsü,” ta New York yimti nung tentetba meimchir temeten asoshi nokdakba tentet, Human Rights Watch ketdangser kati metetdaktsü.

Tir Sein-i taküm May ita nunga Ma Ba Tha-i benokba nütsüng yongsük arenba nokdangtsü ozüng ka agizükba osang bushiteta lir.

Iba ozüng kübok tetsürtemi küm 3 nung tanur ken dang asotsü tetuyuba agüja lir.

Myanmar nung tamangba yimsü den sentakba lendong tsüdong kanga sashia atalokba osang bushiteta lir.

2012 küma Rakhine State nung Buddhist tamangba yimsü benshir aser Rohingya Muslim kin ka tsüngda rara tulu adoka nisung 140,000 dak temai pei talidak toktsütsüsa akümba kuli bushitetogo.