Tir Yimyim aser Ao Milen ya asenok aitsütepa raradak tesem ka mekümdaktsüli

~ L.Kika Pongener Aoyimküm, Dimapur.

Tanü asenok aliba putu ya shisaliok tanen maka bushitepba putu ka lir,degree ka tonga renema züngli ano talila ka azüngtsü jangrali ta tanen maka shisaliok bushitepba nung mapang aser rongsen intok mesasai arishitepba putu ka lir. Aser tanü iba putu nungbo shir tashitemetet aka parnok jagi alima anir aor,shirnok shisaliok jenjang tulu ngua azünger parnok jagi loktiliba ajunga anir aor aser oda sorkar inyakyima dena arakmoka ayur. Anungji tanü asenok aliba putu nung yabo shisaliok makarbo aser computer knowledge malirbo tangar sülen tang anidaktsüsa mapangi bentsür aruogo.Ajioda, tanü alimaji kong nokdaka lir aser koleni aor itemla ajungaji asenoki anogo shia osangkakettem nung azünger aser meteter. Yamaji tanü putu nung anüng kübok alijak nung aliba nisung meimchirtem ajunga ka küma longjema sendaktepa tongteprateptsü lenmang tongtipangtibaji Internet,Television aserbo Newspaper ya asütsü. Asen Naga lima nunga 1960s tashibo asen lima nung adokba osangkaket mali Assam, India lima nungi dang osangtsüsang meteta zünga lia aruogo. Ajisüaka tanübo asen lima nung adokba osang kaket jentisa jenti adoker anogo shia asen atepzüng tashi anepbongi bener arua tongtsür.
Ajak dak alaka asen Ao oshi temeja agi züngtetsüsa osang kaket ana Tir Yimyim aser Ao milen ya asen Aoer asoshi senti rongsen lir. Ano iba den külemi asen Aoer -i ketdangsüa adokba Englishi oshi nung osang kaket asem lir. Anungji Aotsür Aoer senso ajaki item osang kakettem ajakji arr meketdaktsüi wazüka ayutsü kanga dang tongtipang lir. Tongtipangsa asenoki iba osang kakettem ya asenok tongpang raraba tesem ka (Battle field) ama mekümdaktsüli ta ajungshir. English oshi osang kakettem nung Postmortem Column ama aser Tir Yimyim nung Olemsabang aser ajioda Ao milen nunga asenok pei pei tangatetba nübortem den lemsateptsü,loktiliba inyakyim kar nung na temulong masüba kar yamaiang inyak nung jungdisü ta,sorkar inyakyim kar nung nüburtemi mulong masüba kar yamaiang inyak nungang tajungba sudisü ta asenok ajak tangatetba aser tebilemba balala lemsatepdak sabang sademsadema lapokja lir. Ajioda, anogo shia ibala sabangtem nungi nübur tangatetba aser tebilemba tapu balala azüngdang kanga tajangzük angur,temetongshitsübaa angur aser ajioda anepdang shia ibala osangtem azüngtsü yongyaseta atar. Ajisuaka, ano mapang kar nungbo asenoki iba sabang ya asenok tsüngda kati ka aitsütepba,kati ka nemja luja,sensamasatepa oda tashitemetertemibo yamaibo mezülutsüla sernung ta bilemtsüsa aiben zülutepba angudang temulong kanga raksaa azünger.Tatishitsü agi, adianu kari sorkar inyakyim kar nung tim masü amai ajitetba kar pa/la tangatetba sasep nungi olen kar zülura,aser iba onük nungji nü tangatetba aser tebilemba den meputepra naia nü tangatetba aser tebilembaji nibo yamaiang angatetera mesüra bilemera ta nü tebilemba aser tangatetbaji nuburtem den lemsatepa zülura,ibala nungjagia nüburtem ano tanga lenmang külen nungi tajangzük kar angutsü.
Ajisüaka, nai iba adianu-sang tenüng tetshia nü nija anema aibelen tulu kar inyak amai mesüra ner meyong nüngshi oset kar nung kongshia raksatsü amai o tamajung aser tesepra agi zülura mesüra kangasa nemja-luja sensamasa-a zülura, ibala jagibo nübur tazüngertema tajangzük angutsü melen temulongjangang yirudaktsür.
Ajioda, shibaisa kechi ocet zülur parnok ajakji nübur aser alima meimertem dang ta asenoki angatetdi,alima aser nübur meimba agi nübo,mapang,shisatsü aser senotsü indok mesasai zülur ta angatetdi. Anungji ocet züluba nung tai putepa kati ka aitsütepa ta masü, saka pei pei tebilemba aser tangatetbaji dang indangindanga nüburtem den lemsatepa zülura ajak asoshi tajangzük asütsü.
Anungji shinokisa kechi ocet züludir züluaka akokba tashi shinga daka merangloki indang indanga temulong temerük agi zülutsüla aser temelenshitsü mesüra temetongshitsüba olen kar zülura akokba tashi oyim-osü tajung agi kati ka akümtsübua, kati ka züngshia zülura nubur ajak asoshi kanga tajangzük temoatsü asütsü. Nisung meimchiri tang jembir,inyaker aser zülur asünung ashiko züluba nungji khen khenbo aibelena metokmeperi-a zülusemtsü akok, kechiba süra jembiri dang jembipettsü,inyakeri dang inyakpettsü aser tezüluri dang zülupettsü. Anungji tilateri aibelenba kar mechi nung jaoka senchi chitepa memerenshitepi akokba tashi yimya tajung agi aibelenba ajakji osang kaket ajangaji tang metongshitepa,meyipa agitepa melenshiteptsü merangtsüla..
Ajioda mesüra tarutsü nung jangrabangraa liaka aser sempet keta liaka shingaia temulong ulua kaket ken-o mezülutsü aser osang kaket nunga ocet zülutsü temulong molutsü, idangji aroksa akoksatsü aser asenoki kodanga kaket ken-o nung tangar memeneptsü.
Tir Yimyim aser Ao Milen ya asen Aoeri dang azünger masü aseni sayua anitetba Naga nunger tangar kintem ajungai azünger,anungji kechi ocet züludir züluaka item asen adianutemjia züngoka aser parnoka tajangzük angutsüsa zülutsü kanga tongtipang ta angatetdaktsüner, aser asenoki mashi mashi kati ka aitsütepa, nemja-luja zülutepdangji shiyonga aruba ama tangar kintemia azünger asünung asen Aoer tangatetba aser jakla yimya tangar dang yokshir ta metetdi aser maksü ta bilemdi.Ano aji dang masü onük kar nung item asen adianu Naga nunger tangar kin Moya,Tsüin-er aser anüdoklen alir kintem tetshia zülutsüsa kümra parnok nungja-koja aser jaya-jako kar parnoki manganütsüsa mezülutsü kangasa kümdangtsüla. Asenoki asen kin kija dak dang rangloker züludang mesüra asen o asen na sayubentsütepdang tangar kin tatishitsü amshidang mekümdangi o tamajung kar zülusemra tangar kin den o menatsü,anungji ibalajia kanga tekümdangtsü lir. Ajioda, kechi ocet züludir züluaka tangar temulong yirutsüsa nemja-luja masü, tangar dak kongshia masü saka akokba tashi kati ka züngoka akümtsübua zülura ajak asoshi tangazüktsü lesson tajung asütsü. Ajioda, Tir Yimyim aser Ao Milen ana ya asen Aoer tanüdangtsü (aina) amai lir,anungji kaket ken-o aser ocet züludang akokba tashi iba osang kaket ana ya arr meketdaktsütsüsa zülutsü kümdangdi ta ajungshir. Aser ano kangasa tongtipang tangatettsü kaji ocet zülur kari sorkar mapatong kar nung mesüra loktiliba inyakyim kar nung tebilemba kar züluba nung pa/la tangatetbaji tai süra sorkar ketdangsertem aser lokti lenirtem jagia osang kaket ajangajisa nüburi angatettsüsa tejangja rasaa rateta shia meyipja zülura iba jagi ocet zülur aser nüburtem ajak tajangzük asütsü. Ajisüaka temalen shisemba ama ocet ka züluba nung o soittepa o kümtepa ora ibajagibo nüburtem tajangzük mangutsü südi. Anungji joko tanü asenok aliba putu ya tashitemetet putu asünung asenok tangatetba aser tebilemba ajungaji mesümesüa mesüi sademsadema alitsüla. Ni iba ocet ajanga asen Aotsür Aoer ayongzükba ya nibo ajak meteta ajangjema lir ta aser tangaribo kecha memetet ta masü, saka asenok ka o ka tsüngda kaket ken o aser ocet züluba ajanga mepetmesü meputep adoka ken o kaatepa moodaktsünüba agi, oda tsünglu marudangyongi anüshi renema ataba amai temepishiba aser tajungshiba olen kar zülur dang ako…ajioda ,iba ocet ajanga adianu kar danga temulong yirutsüsa zülua lira imlibilema kü dang tai tokang aser kü nem meyipjang aser tagitsü o tongtipang kar danga zülua lira, ocet zülur aser tazünger ajaki mapa küma inyaktsü kangasa mepishia ayongzüker.