Tongti tesemdanger

Lokti mongdang aser benjongbentsü sentong nung tongti tesemdanger jaokba sobaliba ya junger amai saka iba sobaliba yagi asenoki meteta aser memeteti asenok tejakleni moudaktsüi atsüita ayuba reprangtetter. Ibayongji, tanü asenok rongnung tongti tesemdanger jaokba sobaliba ya anenang tajungba ta jembir. Atangji, tangar tongtibang nisung aser nübortem den tesendaktep tajung ayutsü atema asen sentong nung jaoka tushibaji junger. Ibaji akangjungshitepba sobaliba lir. Ibajibo mesamai tajungba amshia ao tajungba. Ajisüaka, kechiba tanü asenok rongnung tongti tesemdanger jaokba sobaliba anentsü nüngdakba indang jembir süra asenok tangatetbaji akangjungshiteptsüba mesüra shisatsü ka angazüknüba agi masü saka sen meshitsü nükjidong nung jaoker. Atangji, konang tetushi aginür  takar asoshibo ibajia maongka ka asütsü, ajisüaka mapa bolua lokti sentong tulu ayongzüka yur sen tenla kija bilema tatishitsü tajung maketba nisung ka  tongti tesemdanger jaokra, iba jagi, talisa lanurtem nem, tangazüktsü lesson tai ka agütsür. Tatishitsü agi, asenoki ochimashi aser peisasa azüoka melitetba nisung ka kanga tongtibang lokti sentong ka nung tongti tesemdanger jaoka yur jembidaktsü nung, iba jagi asenok komaka temoatsü angutsü ? Tongti tesemdangeri tenla sen lakh ka ana agütsütsüa akok. Atangji, ibaji tenlabo tuluka asütsü. Ajisüaka, sen tenlabaji masü saka lokti ka mesüra kin ka tejakleni aotsübajibo tarutsü mangdang teyua shisatsü agütsüba agi dang tejakleni otettsü. Iba tangatetba nung asenoki tangar nungi tenla arutsü imlaa benjongbentsü mesüra lokti sentong meyanglutsüla. Atangji, asenok loktiliba taküm nung benjong amongtsü aser lokti senden lia ajungshiteptsübaji kanga tongtibang lir, anungji iba atema meranga inyaktsüla. Iba amajika mesüi tanü amaisa asenoki tangar tenla dak imlar benjongbentsü aser lokti senden sentong ayongzükra asenok shisatsü agi anüngtsü. Tang asenok senotsü agi meperi timatemba ya rongsen makaba agi masü saka shisatsü agi anüngba ajanga lir, kechiyong asenoki shisatsü bushir masü saka senotsüang bushir. Aji oda, senotsü agi shisatsü alir masü saka shisatsü agiang senotsü yanglur ta angateta shisatsü bushitsübaji dang asenok asoshi kanga rongdak nüngdak kümogo. Joko asenok tangatetbaji tongti tesemdangeri sen kwi agütsü ta asübaji masü saka pai mesüra lai kechi ashi, tang aser tarutsü asoshi kechi shisalen teyu ta bilemdanga inyaktsübajiang kanga tongtibang kümogo. Asenok benjongbentsü aser lokti senden sentong ayongzüka akabaji tongti tesemdanger jaokbaji tongtibang masü saka asenok rongnung shilem tajung agibajiang tongtibangba asütsü. Atangji, asenok rongnung tushitepa tenüng sangteptsü nüngdaker saka sen agiang tetushi aser tenüngsang alidaktsür ama asenoki inyakra, iba jagi tenüngsang agütsübaji shitakba masü saka taila tenüngsang agütsür akümer. Iba jagi aiben asenoki tongti tesemdangeri tenla agütsüba agi tenük masüngba indang jembir. Ano, khenkhenbo tongti tesemdangeri tenla peria magütsüba ajanga benjong sentsüa memenoktet timatemba osanga angashir. Itemji asenok shisamakaba tamaitsütem lir aser iba ama tangatetba shisatsü asenok dak ali tashi asenok maintsü. Tongtibang lokti sentong nung nung tongti tesemdanger jaokba ya asenoki dang masü saka tanga lima nunga jaoker, Ajisüaka, tongti tesemdangeri tenla sen magütsür. Aji oda, asenoki benjongbentsü sentong ka nung tongti tesemdanger asütsü governor jaok nung mesüra central minister ka jaok nung mesüra kidanger state Assam chief minister jaok nung, parnok shingaia asenok nem tenla sen magütsütsü. Ibaji magütsünerba masü saka tongti tesemdanger jaokba sobaliba nung ibaji maket. Tongti tesemdangerji tetushi aser maongka agüja jaokba agi arur saka tenla agütsütsü arur masü. Iba tangatetba nung asenoki tongti tesemdanger jaokba tetezü angateta inyakra asenok loktiliba jenjang memeteti ajungketer alitsü.