Totsü agi tarutsü indang kakteter

– O. Tongpang Jamir, CTN.

YMCA Church ka nung oa küna atentsü asoshi Rev. Dr. Mar Atsongchangeri ashi. Anungji ni tera atentena aser atidaka (kechiyong ni bilem yangji aiür asangur noklang aika tiiinng ta adenshia alitsü) oda hai ta langzük. Iba ya Guwahati nung August 8, 1998 Saturday aonung ka liasü. Saka ni bilemba o yangji asangsang nung adener telok-naji anüng o ali liasü, kechiyong nisung teintet dang parnok trok/tenet kashi sentep nungji aden. Kü taküm nung mezüngbuba sentep kidangi tsüngsem semzüker atubaji yangji tudang. Okola Reverend-ba jagi Tsüngrem o züp ta renemer anganüa agütsü aser ni ken ka ajanga kuli asü. Nisung ishika asüyonga aroaroa züp ta nisung kaka shia meter kashi pilaa mener sentepji jangratemtsüka agi. Tang ama covid-19 ajanga nüburtemi sentep magitetba tensa nung iba yimya jagi sentep agi nunga koda jungla ta bilemer. Sannüker aser sayutsüngir balalai YouTube ajanga Tsüngrem o kanga junga lemsar agütsüba agi nüburtem jenti tzüratemdar aji oda süaka tejak o tejak-na chitepa angababosa madoksar anungji iba mapang toa kodang arutsüar naaa…ta santem jenti tzüraseter…!!
Mapang kabo junga meshisadanger karibo Social Media ya tonga maotsüla kechiyong ibai japujariba mapa lir ta jembi. Tanü putu nung joko Social Media ya alu per agi shiti kolak koda küpanga meyutet ama kümogo aser anogo nung khendanga manguokdang süitsü saksaker. Aji oda covid-19 agi nokdangba ajanga Tsüngrem o ajak iba ajanga proktsüsa akümer. Norway nunger Diplomat Christian Louis Lange-i pa Nobel Peace Prize 1921 küm agizükba mapang yamai ashi, “Technology ya tagidak akaba kilir tajung ka lir saka lendong aketba tesayur ka.” (Technology is a useful servant but a dangerous master) Aso metsübuba (20th century) nung ayaoka aidang technology renloka oa koda teyari angur, aji oda asüyongbo ano iba yagi mazüoktetba tensa arutsü ta tekümdangtsü küm noklangkashi jilia ashiba tanü technology ajanga koma alima ajunga aramoka aor aseni meteta lir. Anungji asenji lar (Technology) kilir masü saka larjiang asen kilir südaktsüra koda temoatsü asütsü.
Rem Lanu (Author Sentisashi Aier) kaket tapak 112 first paragraph nung, “Mobile phone nung ano tesüngmangtsü kaji, shiti zülutepba ya lir (SMS).” Iba ya 2005 küm adokba. Ano küm 15 dang süi aji saka adangjibala iba tensaji mobile ajanga SMS yoktepbaji ayaojala….papripaaa….ta sa süngmang. Tanübo ibaji züngshidang talisa tanurtemibo kanga menünüa bilemtsü (Asenibo mitsüktsü süngjang kata yangluteter masüyonga).
Alima ya taoba mapang 19th/20th century tashi nung küm noklangka agia renlokba o tanü 21st century nung manger sangwadang renlokba-na khenyongi alamajem (beyond comparison). Ano küm 15/20 shi lirbo 2020 küm covid-19 agi timtemdang WatsApp & Facebook amala nung osangtsüsang yamatosa belenshiba to kodaka….ta menünüa bilemtsü südi. Aser tanurtemdang, “Tenü/tebo, alemlibo tanü ama ya technology nung ano kangarabo main asü, anungji onokbo sannükertemi YouTube ta sür ka nung Tsüngrem o lemsaba mobile nungi aji reprangasa amunga” ta pei chirnur/semchir den otsü longa kazütsü. Saka iba renlokbaji koba amaka agi alimaji amokbanger alitsü asen nüsa kolok agibo atongtsü tasak.
Albert Einstein-i teshisadangtsü olong ka yamai shia lir, “Alima Rara Asembubaji kechi hadir amshia raratsü ni ashitsü makok, saka Alima Rara Pezübuba jibo süng aser lung dang amshia raratsü.” (I know not what weapons World War III will be fought, but World War IV will be fought with stick and stones). Covid-19 ya süitemer alima tensa koma melenshia aotsü aseni ashitsü makok. Koyatsü-aputsü yitepa kati ka dak tonglokja virus ya neri yanglu ta, ya ner lab nung poktetdaktsü ta temulung malem bilemtepdang raraang adoktsü shibai metet.
Alima ajak remdaka samatsütettsüsa hadir balala iba alijak aliri yanglua aka nungji to, itemji amshia rara adokra, azü koya kimungjen nung asü tesemdanger mali ama, ya koda asü? ta tangudanger mali remoka samatsü aser kar anüngba jagibo adangjibala obala tambu Einsteinba jagi ashisa joko World War IV jibo ashiko süng lung amshiaang raratsüsa akümtsü. Item tejen shin o aser otsütem ajanga aseni tarutsü indangji terabo kaktetadoker.
Covid-19 agi alijak nung alir ajak kidang mokteper, ya koda tesasatsü aser tezüdangtsü uluraka. Saka junga shisadangra aika asoshi ya Tsüngrem dangi pei taküm tali bushia aotsü mapang, pei kiyonger/kidangsür den yimjung yanglua mapa tajung inyaktsü mapang, sensaker dang teka salatsü mapang, kaket mezülumai liasüba zülumatsü mapang, kidang furniture balala yangluzüka ayutsü mapang, yongsen mapa angazüka inyaktsü mapang, olaangla tobur junga ataktsü mapang, kaket takaba ajak okshia azüngtsü mapang, oda tatsüba agi Mapatemtsü Mapang taa shitettsüa koka lir. Medemer balala den Social Media ajanga otsü longtepa amungdang, kari nibo kidang table, chair, almirah aika yangluogo ta, nibo kaket ka zülutsü tenzüker joko küm asembuba kodangang mapang ngua renemtettsü ta shisabulua liasüba ajak züp ta renemogo ta, taküm nung Laishiba mezüngdang asüba tangbo Lipok nungi Jungkai Adok tashi lutema züngdar ta, kidang akaba kaket ajak züngmar kaket tasen kar bushia züngnüra ta, molok/pakti/tzüshikhu/mora aika renema lir naa kar aliang ta, osang balala angashiogo. Aji asünung ya oda covid-19 yagi tejen sempet liasüba kanga junga sentsü adoka meyushir tang aser tarutsü jenjang junga asameyangtsüranii…ta kanga temulung chiasa bilemer.
Pauli ajangshiba aser pa dak atalokba züngaka mezüngma lir. Item rongnung kangasa temulung atangtsüsa pa nungi jilu tajung ajizüktsü aketba kaji T. Mapa 16:25-40 nung
aliba yaa ka lir. Paul aser Silas tena dak anki ponglang ateper amai tepra teperang tsüngden chiokdak judaka yutsü. Aji saka Tsüngremer sayatenya ka agi menoknok anoka tsüngden chiokdak kimung ajak anokshia kishi lapoker nisung shia talenba ajak pa sasa proonng ta sala adok. Item ya ngua Jailor-baji ojalaoo…ya mekaka sür pei sasa tsüngseta asütsü nok bena tua alidang Pauli songtema yutsü. Na/ni ka asü asübo, “Tangar rishikangshirbo yamajisa asür ati aji chiang” ta shir repranga lia adanga südaktsüla akok shibai metet. Saka Pauli taochi o dang jembi. Jailor-bai asüngdang, “Tamarenertem, kümtettsü asoshi ni kechi inyaktsü tim.?” Idangji parnoki langzü, “Kibuba Yisu dak amangang, aser na aser ner kibong kümtettsü.” Iba tatalokba yagi tanüa asenok den kechi jembir teti shisadanga alitsü koda tajung. Asen dang majung benshirdang oda teti kurema alitsü aser künübo tayang küpzüktsü bilemer asü ? tejen otsü kar ajanga tarutsü lenmang judanga ayur asü mesüra tzü/mi nung punga odaktsüa/rungrepdaktsütsü bilemer? Külemi shisadangdi. Paul dak nungi tangazüktsü lir masü na? Ozü ludangeri/office-puri/kidangeri/külem toklang tenzükeri/yimden nung külem tatari… ni nepeta arishiogo ajangla ni temeim agi parnok den jungtepdi ta shisatetra tejen otsü agi tarutsü indangji tajungang kakteta yutsür mesütetlima?