Tsüngi lendong nungi koda jenbua alitsü

–  L. Chubalepzuk Ao, Kohima

Tsüngi  ya mepet o ali na tsüngta mesüra mepet tsüngta nung  electric current amai mapang tatsüka nung mi tulu mesüka anüng tom nung pereta ali tesem mashi-i ka nung ailoktsür. Ya metetang, kodang  na anasa tsüngpret pereta, second 30 majung  tsüngta tsüngmok atena tsüngi olaji angashira, na tsüngi ailoktsütsü tesem nung lir ta metetadokang aser jenbutsü lemang bushiang.
Tawa Northern aser Eastern India tesemtem nung tsüngi agi aisetba nisung aika  kümogo, talisa Bihar, UP, MP, Jharkhand aser asen lima nunga ataloka alitsüa akok. Bihar kija nung taküm 57 aisetogo.
Na kima yimdong nung alidang tsüngi nungi jenbua alitsü temetettsü kar agütsür:-
1. Kodang na anasa tsüngpret peretir ki tulu telong nung ia atsüktsü merang, kokra tsüngi nungi kümzüktsü yanglua aliba kidang jenok tajungba aser yipru manen tashi kilong nung dang liang.
2. Tsüngpretji ali leni alura yakta iba tesemji doktsür aotsü merangang. Na moapu tulu ka nung lirapangla, na mokoa lur ne teka agi temekok nung soter, jukdaka menang aser ali nung temepu agi tera dang ajemettsü merangang, kodanga ali nung apudaka temejang.
3. Tsüngmok amoka tzünglu arudang, tesem kar kanga lendong. Tsüngi nungi tesem balaka kecha jenbua mali, saka tesem kar kanga agi tamajungba lir. Anungji item tesem nungi pila liang:- awatsüng, tzükhümbang, tzüyimkhüm, tzü nung, rong nungi ango apuba, farm nung amshiba osettem, motor cycle, bicycle, nashi kari, teka agi atsür/nunger aoba  kari. Na tenem nung lira lenden bushia dokang aser item tesem nung jenoktsü merangang – Tunnel, ali tapok, külentzü tarok, lungpok, saka kodanga süngdong züng nung tatsük.
4. Item oset anasa teli:- telephone, softwares, hair dryers, electric wirings, toasters,etc. Na ki telong nung lira, item anasa tenokdak:- kichiba, kikümbang, merang pipe, Tv, radio, stove, radiators, tub, etc.
5. Tsüngi air külen, tatsüba agi minute 30 bosa atar külenang ne mapa nung kongshiang.
6. Ner kidang light switch  ajak sepang, kechiyong main power supply ajanga tsüngiji anioktsü akok.
7. Na mapa inyaka alidang , anüng  manga akümba, yipru aittsü tenzükba aji metetang. Tsüngmok tulu amoka tsüngpret peretra na lendong nung lir ta bilemang. Yakta osangtsüsang ajanga osang agiang.
8. Tanurtem kima-yimdong nung mesenzüdaktsütsüla, kiset shirurutem shibanga ayutsüla, ki meketa aliba osettsüset timi yuadokang aser kichiba, kishi ajak shibangdokang.
9. Tsüngi aiba mapang nung pipe anasa tzü mechikutsüla, aiben pipe ajanga tsüngi anioker
10. Tv, dish, mobile towers alidak nungi pila liang.
11. Na tetsüng agi senzüya lira, yakta kümzüktsü tesem bushia oang, na item oset alidak nokdaka teli :- merangki yangludak mesüra  anasa, tzümetsüng agi matongba tesem, süngdongi tsüngi currentji atsüzüker anasa tenokdak.
12. Na motor cycles, bicycles nung mener oya lira yakta aluadokang  aser  tejenokdak bushiang. Yipru tulu arudang  na kari nung lira kimai talu, idakji dang yipru menen tashi ata liang, nai kari kilem nungji mekongshira na tsüngi nungi kilem ajangaji kümzüktsü. Ne kariji kodanga light post, süngdongzüng anasa anena teyuma, yipruji manenra  na tejenokdak tajung bushiang.
13. Tsüngi agi metangsetba mesüra metangba nisung takok tashi tekaratiba nung  yaria hospital bushitsü yariangma. Tsüngi agi yiruba nisung dak electric current khenyongi mali tetsübu, anungji metsübui dang yaritsüla. Tenük-telen koba raksa aji meteter  yakta yaritsüla, aiben mapang shidak nung aneb alu masüba agi tali timtemdaktsür.

Source :- NSDMA