Tsüngküm aser Mongpu

– Talitemjen Imchen.

Asenok tsüngküm aser mongpu olong ana ya benteta amshir asü mamshiar nibo jangjaa memetet. Jangjaa tajungba ka amshia lira temoatsü saka ano ajak atema benteta amshiba ka melira yamai amshitep nung koda? Tsüngküm o (word) ta asüba olong (meaning) ji medentep o (combine word) nungi asütsü. Koba tetezü mapang tatakzük ka abensaa aküm, (tsüng-abensa) (küm-aküm). Nai/ni English o nung SEASON ta ajatsü akok.
Asenok Aor dang masü, alima ajunga jayajako aser züngyazüngko tamendakdak ji English oshi nung ji lir. Iba jagi Aor jayajako aser züngyazüngko aika liaka English indangjisa ajizüka/mesüktepa yanglutsüsa akümer aser medemdanga azüngdangji melamelaa angazükteter. Tatishitsü agi 7 days in a week, 30 days in a month, 12 months in a year, 365 days in a year. Yamaji tsüngküm nung jia ajaki amshitetba pezü dang nibo aginer.
1. TSÜNGKÜM/SEASON: –
#    Spring  – Meyiwa (March nungi May)
#    Summer  – Lemluwa (June nungi Aug.)
#    Autumn – Aluruwa (Sept. nungi Nov.)
#    Winter  – Asükwa (Dec. nungi Feb.)
Meyiwa/Meiwa : – Mei tetezü süngjang meiba aser wa tetezü süngdong nung tu tejen melena tu tasen adokba. Tsüngküm tejenba ji tasenbai pei mapang tatong nung lasaa melenadoker. Iba tsüngküm nung ya süngjanglijang ajak pei pei terep telong nung renemshir meitsü tenzüker. Aluyimertem atema alu nung aser atsü nung metsüjang yoker meitsü tenzükdaktsür. Iba March ita nungi tenzüker, aluyimeri alu nung aitem rakdoker aser motem tetong temsüa maküm tashi mei lu inyaker.
Lemluwa: – Iba tsüngküm nungi anü tesashiba apur aser tzünglua tesashiba arur. Khen khenbo anogo nung tzünglua aruli, anüa puli ta tzünglutsüngsangji aluyimertemi metakzüteti süidaktsür. Iba ama anogo dang i TSÜNGSARUSA ta ajar. Iba tsüngküm nung aluyimeri yokba tsünüsenbongtsü dang masü, arem nung aser atsü nung süngjanglijang tangteta süngdong kongsang ajak reta akümer.  Aser süngjangtem ji mena kümer achir. Iba jagi lemluwa tsüngküm dang jalipang tsüngküm taa ajar. Alu nung motema tetong nung telen ia tsükjong adoker mena akümer.
Aluruwa: – Ajak rongnung tajungtiba aser mazüngi inyaktepba tsüngküm ji ibai lir. Küm piyong alu inyaker, aluyimertem tepela agi sünger pongmang tululu pongmangba tsüngküm lir. Ano külen arem shiruru adoka tsük chiadoktsütsü tsübuba mapang aser tzünglutsüngsang arua alu raksatsütsü tsübuba mapang. Iba jagi aluyimeri, Tempang Nunga Korang Semoktsünü ta kentet o sapua jembi. Koba tetezü alu nung tempang ajakji netsüng küma yaridaktsüner. Alu nung tsük aser tsünüsenbongtsü yokba ajaki ki tongseper külen, anemer yim amaki ao aser mangko nangdena alep. Iba jagi mangkonang tsüngküm taa ajar.
Asükwa: – Küm nung kanga asükba tsüngkümji ibai lir. Iba tsüngküm nung ya küm piyong atema alu meranga achir. Tatsüktsü süng süngnang taren taren bendena ayur. Aser benpa (arem bensaba) ronga, metsü yoktsü asoshi alu merükteter. Asükwa tsüngkümi pei joko süia aotsü mapang atonger ta sayua, tzünglu aludakja tsüngsang mejungi ano ken tali asükshidaktsür anener. Tsüngsang tatsüka ajungba mapang, sangremsangi asükwa tsüngküm süitemer ta bilemer sü yokdok. Iba jagi asükwa tsüngkümi tatemsa metetdaktsüba dangji sangremsüyok tzünglu mesüra sangremsüyok tzünglutsüngsang taa ajar.
2. MONGPU :
Yimertemi Mangkonang mapangji küm shiabo mamshi. Iba jagi aiben aluruwa tsüngküm tatemlen mapang, ano alu achitsü mapanga matong, alu nung arubatem ajaki ki tonga bener adokadok ta mapang tatsüka kidang among. Iba jagi mongpu ta aja. Koba tetezü putepa among (mong-amongba) (pu-pusotep/putep). Tanüa kasa o ji tera tesapuba nung amshiner aser English oshi nung celebration ta aliba ji mongpu ta meyipner. Tatishitsü agi Christmas celebration/mongpu, kaketshir celebration/mongpu, moatsü celebration/mongpu, tsüngremmong celebration/mongpu.
Anüng ita aser calendar züngyaji khenkhenbo balala asür. Yamaji ajak asoshi tsüngkümji kanga jangjaabo bener maruteter. Aser yim karbo aluyimba inyakyim nung ita anogotem ji terabo memedemtsü akok. Saka ajak asoshi ibai tiyongtsü asütsü asü ta merangdanga züluogo.