Tsüngrem Longkongla Anganü Ama

– R.  Subong Ozukum, Mokokchung.

Asen Aor  tsürabur tarnunger otsü nung Longtrok poker, Chungliyimti alidang,  Tsüngrem Longkongla ta sür kanga dang nüngtugu, oda ajaki meteta aliba nisung ka liasü ta jembia arur. Iba putu nungji lar jabaso ka liasü aser Chungliyimti nunger jagi  lar chir dak tenükmerem adoka majiinü nung lar chirji semseta entok. Iba tejashi lai maremtet nung lai tasa ka asar Chungliyimti nunger asangur aser tanurtem ajak jadener chiyungdaktsü. Iba chiyungdaktsüba anogo nung, shi tetsü meshir nem teret, temo meshir nem tezü tasa shishitepa enoka chiyungdaktsü. Iba anogo nungji Chungliyimti nunger asangurtemji aika tepseta yutsü, tasa tar nunger otsü jembia angashir.
Iba tarnunger otsü medem, tanü asen jakdang aliba state sorkar aser Sarva Shiksha Abhiyan (SSA) tesayurtem tsüngda atalokogo ni, ta bilemer aser kanga sasatsür. Alima nung inyakyim balala ajak nung pei pei temeten kar, ie, sorkar, HOHO balala, NGO tem, Village council, lokti balala aser Club tem shia pei telok yari temzüng ozüng zülua aser renema yua lir. Iba temzüng ozüng kübok tazüokba nung nüburtem asoshi inyaka aser tenzüka arur. Mapang shia sorkar nungi par kübok tenzükertem azüoktsü aser mapa meranga inyaka nüburtem tenzüktettsü asoshi ozüng (order) balala adoka government servant tem azüoker, mapang kabo government order nung mapai mao nungbo sen magatsütsü (no work no pay) order ka adok, ashiko tanga kasa orderji department ajak nung alitsü südi.
Süra tanü iba order (no work no pay) medem, SSA tesayurtemi parnok mapai aoba sen meshi nung, meyiper SSA tesayurtem dak asen sorkari kechi inyak aser inyaker asenoki kanga junga bilemdangdi ta ayongzüker. Joko meyiwa suitemer tsüngküm mapang arurji Mokokchung nungbo SEN agi TZÜ melena inyaka arudagi, yamajisa sangküm küm meyi maru tashi inyaka aotsü! SSA tetetzü aser SSA Tesayurtem teinyaktsuji centre-i nukjidong ka yur tenzük. Central policy ajanga tanur ajak nem oda sensaker kibong aser leni mao-er kibongtem nungi tanurtem nem azüng zülutsü (education) angazükdaktsütsü atema lir, anungji SSA tesayurtemi item tanurtem anidena tesayuba agütsür, iba yongji central policy ataloktsü aser takok ngua aotsü asoshi mapang tatazük (duration) atema SEN teperi lemzüka yur state shia dangi SEN yoker inyakdaktsür. Süra iba senji kongi aoer aser SSA tesayurtem nem ita pungu terok tashi ita SEN magütsüi arua timtemdaktsür.
SSA tesayurtemia parnok timtem maremi, parnok mapai aoba sen agüjang ta lungkak aita nokdaker. Saka asen Nagaland sorkari meyiper sen meshi nung police temiang tzü shiloktsür, sen melen tzü agütsür. Iba ama mapa yabo kanga sasatsür, ashiko SSA tesayurtem dak tzü shiloktsür police temjia temaba menden nungi temelaba ngur inyak sudi, Saka parnok nema SSA tesayurtem nem amaji ita pung trok tashi ita sen magütsüra parnokia kechi bilemtsü aser koma süla ta asüngdangtsü asenok ajak temeden kar amai bilemer.
Aji oda tangar limabo tejakleni aodang asen limabo (Nagaland) tesüleni meyiba lua akhidang tejen putu nung Tsüngrem Longkonglai chiyungtsü shishitepa agüja chiyungdaktsür tepset ama SSA tesayurtemi Sen meshi nung Tzü inloktsü tashi nungbo asen lima kodanga tangar lima memeneptsü aser merenloktsü amai bilema iba olemsabang ajanga kü tebilemba aser tangatetba nüburtem den lemsateper.