Tsüngrem nem khuret onsara agütsür asü ?

Asenoki Tsüngrem dak amangba ya onsara talika junga amanger asü, tai amanger ta bilemtsüsa asen lima nung asenoki inyaker. Aji oda, asenoki Tsüngrem nem nungloktsüba mapatem ya jungjunga bilemdangra, asenokbo kecha teinyaktsü maka Pa nem dang nungloka toktsür amai asenoki angatettsü. Tsüngremji ajak madak Kibuba, takarsang aser temoatsüsang Tsüngrem ta asenoki amanger, anungji asenbo mapai maotsü aser meinyaktsü saka asen mapa nung moajang ta Pa nem dang nungloktsür. Asenokibo mashimashika dang inyaktsü saka Tsüngrem dangbo aika moajang aser takok tulu agüjang ta asenoki sarasademer. Tetezü, asenokbo mapaia mao odang kazütsü mesüra inyakyonga mashimashi ka dang inyaktsü saka Tsüngremi asenok moatsütsüla ta asenoki amanger. Ano, asenoki inyaktsüba mapa ka ser nung asenoki Tsüngrem nem dang nungloktsüba mapa kaji, alima nung ochimashi mapa inyakbatem yaa Tsüngrem nem dang bushisüngdanga inyakdaktsüner. Ibayongji, asen lima nung kinü tanur nungi shir tantsür tamburtem tashi angutsüba teyari shitak menguaka, asenokibo mebushir saka Tsüngrem nem dang ochimashirtemjia bushitsü nungloktsür. Tanüa asenok alima tashidak wara tesashi peteka den ya chiyongtsüa  mangu küma rarar, saka mozü kidang angatibo mozü jang kata mangur. Asenoki itemji kodaser mangur, shibai achi ta bushitsü melen Tsüngrem nem dang nungloktsür. Iba amai alima nung asenokbo teinyaktsü kecha maka küma Tsüngrem nem dang ajak nungloka toktsüba ya Tsüngremia kechi bilema alitsü ta aiben shisadanger. Iba amaisa asenok lidi süra asenok nübortemang kotak nung lir, Tsüngremang alima nung ali tajungba ta bilemer. Tanga lima nungbo Primary Health Center ka nung MBBS doctor ka alitsüla ser mali nung, yimkong jazüka longkak aita government dang meshitsü.  Ajisüaka, asen lima nungbo Sub Centre aser Primary Health Centerji-bo yutsür Community Health Center nunga shitakba agibo, Medical Specialist pezü, Surgeon ka, Physician ka, Gynecologist ka aser Padiatrician ka tabosa alitsüba ser nung, MBBS mesüra Dental mesüra Ayush doctor ka nemang reprangdaktsür saka nübortemi ola madoker aser shirangdang item doctor-temi anepalu mesütet timtem tuluba ajurudang, ajia  Tsüngrem  nem dang nunglokja taneptsü meshir. Community Health Center ka nung Surgeon alitsüla ser nung maliba ajanga operation magitet nisung asür, Physician maliba ajanga tashidak junga meputet tamajungba kümer kimonglumong yoka tangalen taneptsü bushia senzür, Gynecologist maliba ajanga tetsür aika tashidak meputet cancer kümdaktsür aser tila tanur doctor Padiatrician maliba ajanga tanurtem aika mozü tai agir taneptsü mangu timtem lendong ajuruba otsü aika lir, saka asenoki itemjia Tsüngrem nem dang nungloktsür. Mozü kidang doctor alitsüla ser nung  maliba aser mozü angutsüla ser nung manguba ajakji Tsüngremi dang inyaktsü ta bilema Pa nem nungloktsür. Kasaji yaküm küm nungi tang tashi asenok ajak Covid wara agi timtem takoksa jenti ajurua arudagi. Iba ama tashidak wara tulu nungi nübortem kümzüktsü asoshi center sokar nungi sen yoker, arogo, lokti tentet aser kija kibongi mozü kidang nüngdakba dena alia agütsür. Ajisüaka, tanü tashi sen aser teyari agütsüba yari mozü kidang nübortem taneptsü angutsüsa nüngdak merenemtetba angur. Asenoki shimteta yutsüba yimsüsürtem rongnung karbo pei constituency nung aliba mozü kitem jenjang metetnüa maitba purtema alitsü. Ajisüaka, asenoki item ajakji Tsüngrem nem dang nungloka toktsür. Iba jagi taoba hopta nung asenoki iba osangkaket nung , Center government nungi Nagaland atema Covid-19 tongpang nung amshitsü yokba sen ajak yimsüsür aser tulurtemi chia adok nunga koma süla (?) ta asüba nung shisalemsatepogo. Iba ama tensa tia ka nung, sen ajak ketdangsertemi chiadoker, asenokbo sen makaba agi treatment-a magitet asür aser asütsü, saka asenoki itemjia Tsüngrem nem dang nungloktsür. Aji oda, sensaker aser nübortem meyong chitsürtemjibo Tsüngremi merenshitsü ta asenoki bilema Tsüngrem nem dang nungloktsür. Ajisüaka, Tsüngremi itemji merenshi atadang asenok ajak sümatsü, kechiyong alima nung itemji bushia merenshitsübajibo Tsüngrem mapa masü asenok public mapa lir.