Tsüngrem nisung ta ajasang Asaram arishi piyong puoktsü

New Delhi, Rongchii (April) 25 (Agencies): Rasemnü (Bodbar) okadak kati pei sasa tsüngrem nisung ta ajar Asaram arishi piyong tepuokdak ayutsü atema temerenshi agütsüogo.
2013 küm tetsür tanur ka dak tashiyim agi shi nung medemba ken o nung pa den nisung ana aitsü. Nisung anaji küm 20 tepuokdak ayutsü temerenshi agütsü.
Asaram puoka alidak Jodhpur Central Jail nung dang tanü okadaki oshidang den temerenshi agütsü. Asaram sülen anidakertemi ozüng alema mapa inyaktsü ta tsübuba aser ano yaküm Luroi (August) ita Gurmeet Ram Rahim ken o sülen lendong atalokba ama matalokdaktsütsü nükjidong nung tepuokdak dang iba mapaji inyaktsü telemtetba agi.
Rajasthan kübok Manai yimtsüng nung Asaram’er ashram nung arishi küm 16 tain tetsür ka dak tashiyim agi medemba ken o nung pa apu aser Luroi (August) 31, 2013 nungi pa tepuokdak yua lir.
Tetsürlaji Uttar Pradesh nungi lir aser la ashram nung kaketshir la ama alidang lendongji atalok.
Protection of Children from Sexual Offences (POCSO) Act aser Scheduled Castes and Tribes (Prevention of Atrocities) Act kübok Asaram dak tai tongloktsü.
“Asaram aitsüogo, onoki temeten nguogo. Iba rara nung ozü den yariteper ajak dang kanga pelar. Pa nem temerenshi agütsütsü ta ni amanger” ta tanü tanutsüla tebui osangbener dang ashi.
Asaram ken o atema oshidang magütsüdang Jodhpur police-i yimti nung Section 144 ozüng alitsü agütsü. Iba ozüngji Rongchii (April) 21 nungi 30, 2018 tashi alitsü.
Asaram ya Gujurat nunga tashiyim agi shi nung medemba ken o ka nung tai tonglokja lir. Surat nung aliba adianutsür anati Asaram aser par jabaso Narayan Sai na anema ken o balala benoka lir.
Centre-ia yashi Rajasthan, Gujarat, Haryana aser UP sorkartem dang security akangshitsü aser sepaitem talila mapa lemzüktsütsü atema tetuyuba agüja liasü. Ano, Shahjahanpur district administration-ia tetsürla ki temeket nung security akangshi.
Nisungtemi amokmerenba agi police-i tetsürla ki anüktsü atema armed guards 10, women constables aser intelligence officer tem mapa lemzükja lir.
Pei sasa tsüngrem nisung ta ajasang Asaram sülen tanidaker crore ishika liasü aser parnok rongnung yimsüsürtem aser shishilembar mongintem dena liasü.
Tashiyim agi shi nung medemba ken o nung Asaram dak tai tongloktsüba sülen tanga ken o aika adok. Ali atsünga agiba aser pa indang ashram tem nung arasenba ken o tem nunga pa dak tai tongloktsü. Iba dakji alia, pai sen crore 10,000 alang rongsen bendenba atema tai tonglokja lir.
1970s tetenzüklen Asaram-i Sabarmati ayongküm nung ki tila nungi pa tsüngrem nisung ta shia mapa tenzük saka iba sülen tanü linük aser alima tesem balala nung pa indang ashram 400 dak tema lapoka lir. Küm 40 shi ka pai iba mapa inyaka arudang sen crore 10,000 dak tema rongsen benden.
Asaram ya 1941 küm Pakistan kübok Berani yimtsüng nung aso. Pa tenüng shitakba jibo Asumal Sirumalani liasü. Par tsüraburtem pa Ahmedabad-i aru aser tebu asüba yong pa Class 4 tashi dang azüngtsüsa tia ka ajuru.
Lanuwa mapang pai mapa kar inyakba sülen pa Himalayas-i temeshi aini ao aser idakji pa indang his Guru, Lilashah Bapu den ajurutep. Par Guru-i 1964 küm pa nem ‘Asaram’ ta tenüng agütsü.