Asen tanüla ajak agi Kibuba Tsüngrem dang meimtsü Laishibai leplalepshia shia lir. Tetezü asenok meimchir taküm ya asenoki asensasa anguba shi temangba ya kija dangbo masü, saka asenokia manguba tanüla taküm dena lir ta ashir. Ibayongji asen shi temang agidang masü saka asen tanüla agi dena Tsüngrem meimtsü indang Laishibai ashir ta asenoki angateter. Ajisüaka, asenoki asen tanüla agi Tsüngrem koda meimtsü ta temulungjangi tasüngdangba ka arur. Ibaji bilema alidang, ano Laishibaisa ashir, Tsüngrembo tanüla anungji asenokia Paji tanüla nung külemtsü tim. Iba Lai tekong yagi asenok nem mulung anisüngzük tuluka agütsüogo ta bilemer. Atangji, asen shi temang agi tanüla nung Tsüngrem külemtsübaji tasak, tetsükdak aser tatidang aika lir, saka osang tajung kaji, asenoka tanüla aser Tsüngrema tanüla, anungji tanülai tanüla nung Tanüla külemtsübajibo tasakbo masütsü. Ajisüaka, asenok tashimait kaji asenoki aiben tanüla nung Tsüngrem mekülemteter, iba jagi tanüla taküm tashi mait zükla-züklaa akümer. Aji oda, nisung taküm ka ya tanüla o shi temang nati akümba temang ka asünungji, temang tashi aitba agi tanüla tashi itdaktsütsü aser tanüla tashi aitba agi temang tashi itdaktsütsü ta alitsübaji kanga tongtibang asütsü. Kodang asenok temang nung timtem ajurudir, tanüla nunga animesüngzükteter aser kodang asenok tanüla nung tashi mait kümdir, idangji asenoki asenoksasa asen taküm raksar aser samar. Aji oda, tanüla jenjang wazüka ayutsüba ya asenok alima nungi piladoker külen atema dang masü saka tang asenok telidakba lima nunga asen shi temang anisüngzüka jangratema alitsüba asoshi dena lir. Tanüla nung tashi itta aliba takümji teti sarasadema aliba taküm lir. Sarasadem mesüi tanüla nung tashi itta alitsü makok, kechiyong sarasadem ajanga dang asen tanüla o Tsüngrem tanüla na ajuruteptettsü. Tsüngrem ya tanüla masü aser nisung daka tanüla mali ta asünungbo shi temang yagi tsüngdong oa ajuruteptsüba dak alaka, asenoki Tsüngrem ajurua jembitsü tanga lenmang melila. Asen tanüla o Tsüngrem tanüla na sarasadem ajanga jembibaji mobile phone nung lenlang nung alir kar den tejak o tejak na mengutepka tamang katepa jembiba tera mesüka lir. Mobile phone nung jembiba yabo tanüla agi jembir masü saka shi temang nungi adokba ola agi jembir. Aji oda, kechi koda olabo angashir saka mangur, yamaji tanüla a mangur saka tanülai tesüngmangtsü mapa asen taküm nung inyaker. Tanüla asünungji Tsüngrem tanüla ajak nung lir, yamaji asen tanüla a senzür. Asenoki tang bendang lima nung aliba asen chirnurtem mesüra tsüraburtem mesüra medemertem atema sarasademtsü nung, indangjisa asen temang tonga moutetaka, asen tanülabo parnok den lir ta bilemdi, anungji shi temang nung anogo shia majurutetaka tanüla nungbo teti kati ka ajuruteptettsü. Ibayongji, tanü tsüraburtem pei chirnurtem den tesem balala nung kaketshisatsü bushidang aser mapa inyakdang, küm junga majurureptetyonga anogo shia tanüla nungbo longjema külemi alir ta angatetdi. Asenok alima nung alir asünungji, shisabolutsü aika lir saka asenoki asen taküm ya tesadang kabo tanüla a ta angatetra aser tanüla nung Tsüngrem den lira shisamebulutsü. Aji oda, asenok tanüla nung tashi itta alitsü asoshi tanülar chiyongtsü teti bushia chiyonga alitsüla. Tanüla chiyongtsüji Laishiba azüngba, sarasademba, ken atenba, Tsüngrem o angaba aser temeim mapa inyakbatem lir. Nisung karibo tanüla nung jangramatemba agi tamangba yimsü melener mesüra arogo melener, saka iba jagi majungtsü. Tangar tanüla nung jangraba ngur asen a jangraa aitbajibo ken dang asütsü, saka asen tanüla nung jangratema aliba ngur tangara tanüla nung jangraa kümdaktsübaji dang Tsüngrem tanülaibo aginer.
Share on Facebook
Follow on Facebook
Add to Google+
Connect on Linked in
Subscribe by Email
Print This Post
You must be logged in to post a comment Login