Tsüngremi junger ta ashiba taküm

Asenok shiba südirsüaka, asen taküm nung tajunga lir aser tamajunga lir. Iba amaji asen junger ta ashirtema aika lir aser majunga ta ashirtema aika lir. Ibayongji, aiben asenoki asenoksasa aseni shitak asü tai inyaker ta masü saka tangari kechi ashir ta asüba tsütsü temulung tagütsüba agüja inyaker aser bilemer. Iba jagi tangari asen junger ta ashidang pelar saka ano majunga ta ashidang jashir ta asen taküm nung asen kibur masü saka tangarang kibur kümdaktsür. Atangji, asen libaliro aser asenoki inyakba mapatem ajak nung tangari junger ta ashitsüsa asen taküm ya ajak asoshi tatishitsü tajung küma alitsüla. Aji tongtibang. Ajisüaka, iba dang nung jagi tongtibangtibaji asen taküm jakla yimya aser inyaksangshi mapatem indang Tsüngremia kechi ashir (?) ta asübaji asütsü. Tenyar Paul-i pa shiditem ajanga asenok nem angatetdaktsünübajia, pai osangtajung sangdonga jajaba aser tamanger züindaktsüba mapatemji nisung nungi tenüngsang angutsü asoshi masü saka Tsüngrem sentsüwangshidaktsütsü asoshi inyaker ta angatetdaktsünüa zülu. Aji oda, kodang asenoki Paul-i Korint nungertem dangi züluba shidi züngdangdir, 2 Korint 10:18 nung, ” shibai peisasa junger ta sangdir pa tetemsü masü, saka Tsüngremi shiba dang junger ta sangdir pajiang tetemsü,” ta tanüang asenok dangi zülur amai shia angur. Paul mapang nunga nisung aika pa ajanga temulung meyip saka ano aikati Paul-i shidibo kanga sashia zülur saka pai shidi nung züluba ama pa temang tashi itta malir aser o shitak mejembir ta aija jembiba kuli asenoki 2 Korint 10:10 nung angur. Iba amaji nisungtemi pa majung jembiba angashir, pai Korint nungertem dang nisungtemi Paul junger majunga ta jembibaji masü saka Tsüngremi Paul taküm aser pa mapaji koma agir ta asübaji dang agitsü ta angatetdaktsünüa züluba shidiji ibai liasü. Asenok Khristan taküm asoshi asenoki inyakba nung tangari junger ta südaktsütsü asoshi inyakba o Tsüngremi junger ta südaktsütsü asoshi inyakba yimya aser tajangzük balala lir. Iba jagi Mathi 6 nung, nai kodang angati ajungba mapa tajung inyakdir, nisung ajak nem ngudakja aser angashidakja inyaktsü temerang saka nai nü teka tajiji agi kechi inyaker aji nü teka abelen nema temetetdaktsü ta Yisui asenok dang ashiba angur. Kodang asenoki yimjak nung ajaki ngua Tsüngrem masü saka nisung peladaktsütsü aser nisungtem nungi tenüngsang angutsü atema inyaker, atangji, nisungtemi junger ta tenüngsang agütsübaji dang asenok tajangzük asütsü ta iba Lai tekong yagi asenok nem angatetdaktsüner. Ajisüaka, kodang asenoki mapa tajung ka nisung nungi masü saka Tsüngrem nungi tenüngsang angutsü imlaa miima inyaker, asenok atema tajangzükji Tsüngremi asenok otia moatsütsü ta kasa Mathi tapu 6:4 nung angur. Tsüngremi nisung ajaki angutsüsa aser metettsüsa otia moatsüba tajangzükjia koda tulu asütsü ! Nisung peladaktsütsü inyakba o Tsüngrem peladaktsütsü inyakba tetsüngda anaji aji lir. Atangji, nisung pelatsüsa inyakbaji Tsüngrem peladaktsütsü inyakba mapatem asütsüa akok. Ajisüaka, asenoki kechi koma yimya ka nung kechi bilemer inyaker ta asübajiang Tsüngremibo agitsü, kechiyong Tsüngremibo asen mulungjang dang repranger. Asenokia asen taküm nung shiba peladaktsütsü meranger ? Shirnok nem asenoki inyakba mapatem junger ta shidaktsüner ? Mesüra shibai aser shirnoki junger ta ashiba mapatem dang inyaker ? Nisungtemi asen mapa nung junger ta ashidang asenok pelar saka iba tepelajibo kodang ano parnoki majunga ta shidir idangjisa samatsü. Ajisüaka, kodang asenoki inyakba mapa nung Tsüngrem peladir, iba tepelajibo nisungtemi asen majung jembiba aser arishiba agi mesamatsütettsü. Iba tepelaji miimshia meyutettsü, kechiyong iba tepelajibo Tsüngremi asenok otia moatsüba tajangzük aser temoatsü lir.