Tsüngremi lemzüktsüba tashi aser temeten

– Imnaonen Lkr, Ungma

Shiruru tetsüng pezü atenba rongnung tulutibaji shiti aser molusangzü. Item shirurutem kodang südir nisungi angudak tesem lendi nung asur ta jembir. Tetsüng ana atenba tenem ozü, aser süngkulak yimyu ozü, kodang shikarieri kazüka yokdir mashimashi metsüker, tebenji meraksatsü kümdanga tsüker. Saka nisungtemibo pei dak sübua aliba akümket sübotsüji aküm tsübua mamshiteter, ajak ta mesüaka teimba ka pei atep nung mesayuba jabaso rongsen aka agi sübotsü ajak süburang asü, item purtem jagi memetet sübur, yamaji tanü lanurtemi metettsü kaji, senso zü nüngdak, Item pur jagiba pei jenjang dak apet koba subutsü sübua ali aji sübur, meraketa tenzüktsü aser tatem nung akümketa atemer. Tanü Nagaland state nung yimten tenzükertem, pa tenzükba mapang koma liteter, aser tatem nung koma atemer ajaki nisungi asadanger. Pei tenzükba wadang nung meraketa wangshiwangshia atemba aika nungbo mangur. Tsüngremi agütsüba senpet masü, saka rongsen dak ajemdaker yimten nung shilem agirtemi iba tiaji ajurutsü. “Nenoki Chubatem shimer saka, aji ni nungi masü.” Adianu aika pei tsüngnep (tsungsu) maka den par kibong alar tia nung yutsür arishi atemer.
Adianu na teraksatsür ka masü, saka tajung tsütsü teyangluloker ka asütsü nüburi akanger. I Kor 3 koda yangluloker iba asoshi kümdangang. Ibai tangazüktsü lesson, iba yanglulokba nungji kari hon taribi, kari sentilong, kari süng, kari ai, aser monü agi yanglura, nisung shia mapaji jungkai adoktsü. Kechiyong anogoi ibaji sayutsü. Ibaji ni agi tentangang jungkai adoktsü. Iba manung yanglulokba nisung kar mapa anünga atara pei tajangzük angutsü. Nisung kar mapa rongdokra pabo akoksatsü. Adianu nü teka nungi prokba süngjangji taochi sungjang asu ? Tenükmerem sungjang, aseni prokba metsüji kenübo meyia süngjang atangtsü.
Tanabuba nung, Tsüngremi nisung kar nem tabensa shisatsü agütsür.
Mapa ajak nung kodang sutetba, yanglulokba, renlokba, lirumedema litetba, ibala shisatsüji nüngdaker. Yanglulokba nung ojang aser osü, tatishitsü agi, tanü asüng tetsür shisakar aser teinyaknü mapa, ak shi seret ishika aliba agi chiyongtsü tapu aika yangluteter. Ibaji mesüka asen kin oshi oben ka agi tetezü aser ojang aika kümteter saka tanü asen kini oshi oben rateta jembidang tim metettsü mejangrar sudi. Tanü asenok koba tashi ka renlok, mesüra merenlok, onok onok , nenok nenok, ta kati ka, kati ka ta aitsütepdang renloktsü melen ojang aika rajang kümdagi. Tanü asen tsüngda nung telemsa paikati adokba ya langka ka lir südi ? Tanübo ajak amangsepogo amangba nungbo telemsa mali, saka akhidang Khristar arogo liasü, saka tanübo asen Arogo asen Arogo ta puratet nungji asen Arogo nungjibo nisunger tashi ni ati ta, aittsuji temela, Noar jabaso aser semchirtem temeli lemsatsüba ama, tanü tashirtemi laishiba aser otsü zuluba nung teratettsü majung shitakba ojang matoktettsüsa zuluyim angur.
Tasembuba nung, Nisung ka shisa bulua jembia ojang ka .
Tamaseter : Iba ola ya teka agi kongshitsü makok, amshitsüa makok, metongtetba tejashi ulura. Tamar, tamaseter, shisa amsar, mulong shiranger, pangkar, pangkaseter, nuklai aiter, saka mamshir, ratar, rataseter, ayanger, ayangseter, menungrar, menungraseter, jashir, jashiseter, ajebtsü atur, jebnür. Adianu iba tejashi ola ya kechi ajurushia jembi ? Ni onür saka mouteter. Inyaknür, ajuruner saka majuruteter, aginer saka magitetter, atalokner saka matalokteter, benpur saka metongteter, liner saka meliteter, jangraa yongyar saka mapa agi meinyakteter, bilema jangrar, saka mouteter, chiner saka mechiteter, tongner saka metongteter, jemner saka mejemteter, kaner saka mekateter, alemner saka melemteter, takar kümer saka sensak manener, sapur saka meliteter, lempuner saka maruli aser liner saka meliteter. Chuba menden nung menner saka mementetter. Adianu ken mapang kabo naia ibai ajuruogo.
Pezübuba : Ozüng raksabayong, idakji yimsüsür aika akümer.
Ozüng senzüka toktsürtem jagi temenen pur asanger. Saka ozüng angatetertemi parnok anema nokdaker. Nisung kar taküm nung aginua jangraba yimya. Temaba menden raktepa. Tangari asenji tekong neta reprangdaktsünüba. Tangar kin dang nungi asenji alakteta koranga tuluba semnüba. Anüng atarang jajanüba, tanü asen nübor rongnung tilaba katia mekümner. Kechiba, ya tanga kecha masü, lipok lisang, libuyimpu taso talir, yimkümer kümnüdang adianu tsüngda arpang raktep manener aser iba ya züpazüpa masü. Ibai anakra komo mesük, anakra komo ya maneper. Tanü asen kin yimtsüngtem nung iba komo yagi kangshidagi. Akhidang tatalokba otsü ka, Train lenmang ka nung Train kolak ana ajurutep lenmang ka tang tanisang ana jagi azüoktsü mekoki tsükteper, anüng tonga mesü, tatem nung tena külemi laoa adok. Tanü asen Ao kin rongnung alimai metetba tashi tawar aika lipok lisang jembiba tsütsü nungi kin aika tetezü mekai rami ramia otarji ?
Pungububa : Azübo mapoker saka rara manener.
1872 iba küm sülen tsürabur kar school-i oa pi bendang oshi junga züngteter arua alidang temeshi lai, aser ken kaket Ao agi meyiptsü züngar alir tsürabur kar, Ao mongdangi temulong lema shimtettsü. Item nübo jagi akok tashi küm ishika nung kanga takok ngua meyiptsü. Idakji angazüka tamang nungi tamang dangi ina limapur yimsü nung Yisu yimsü angazükdaktsü, item pur aika Kodaki ogo ta amanger. Tsürabur sülen laishir aika adok, iba sülen tsürabur anema olaka adok.Tsürabur junga mazüngertemi bendang oshi lai aser ken kaket shitak memeyip, anungji item ajak ken reprangshitsü ta, renem südi, iba sülen Mongdang ajanga temelaba agir laishiba aser ken kaket tasen yanglua yokmeso, iba nungjia mabensa aika lir ta puteta osang kaket nung adok. Iba sülena anaben asemben adokba shia aibenlenasa adokba tu osang kaket adok shia, azübo madok saka, rara manener.
Asen Arogo ta, asüba nübortemi inyaksaba ajanga Khristar Arogo raksaogo ta angajemtsüla. Khristar Arogo koma aintsü ? Aibelena inyak dang nungibo meinyak tajungba. Yisu-i ashir, Kü kidang nenok shishilemba ki tekümdaktsü. Asen nübori mapa aser o nung mayang asütsü kanga rakteper saka asen mapa ajanga tangar tetsüng metsütsüsa dang inyaktetra, kechi tajangzük.
1 Korint 3:18 – Nisung kari iba lima nung shisa taka ta bilemra pa shisa taka akümtsü asoshi tamashi akümtsüla. Shisa takartem parnok sangrasangji nung apur.
Reprangtangra tanü asen jakdang yimten nung süli, Arogo nung süli, sütep-sütepa aniba aser inyaktetba kecha maka. Sorak zü mesanga ki asüba mesük, Mejaia amang piyong sapang atemer, saka sangwar külenbo pa mapatu mekai akümer. Asen mapa ajanga tangari asen takümji metettsü. Hon asü Monü ?
Taiji shitak kümtsüra ajia tai asütsü, shitakji tai kümtsüra ajia tai asütsü.
Tsürabur sayuyim / Yabo anempong Mapa / Yabo anempong O.
1. Tekong tesendang atenbaji kechiba ? Bilemtanga jembitsü atema.
2. Yabo mejembitsüla / Lendong menatsü.
3. Yabo meinyaktsüla / Tajangzük mangutsü.
4. Yabo magitsüla / Asenok dak malang / mapet.
5. Iba tesem jagi maotsüla / Yirua asütsü.
6. Iba chiyongtsüji machitsüla / Tekong awaktsü.
7. Parnok den tou / Maksü ajurutsü.
8. Parnok den temedem / Na temenen menatsü, parnokji mak manü nisung.
Atasa inyakba aser atasa jembiba nisungji tongbang tulu akokba den saku.