Tsüngremi pelaa repranga lidima?

~ S. T. Yapang. Lkr. Kohima.

Tamanger indang jembidang tetia toklang tenzüker (full time) mesüra missionary-tem dak dang rangloker, saka iba jagi nütsüng nübur tamangba jenjang tajungba makümtsü mesüra Obendangba tsüngdang iba kuli jagi temeten angutsüsabo masütsü südi. Bendanga agütsüa tenzükertem junga aliba agi asen tanela jenjang tajungba akümtsü masü mesüra parnok mejungi aliba agi asen Kotaki atutsü liasüba molumii aitsüa masü, saka ya meshiteta, alakteta bendanga agütsüa tenzüktsü nangzükba pur inyakyim nung Teyanglusangi pelaa repranga lidima (?) ta bilemba kar lemsateper:
1. Tanü asüng inyakyim tasen ka; ya tajung liaka ashikülak mapa tuluba, nisung kati arogo yimkong senden (Inti Mungdang/General meeting) dangi shisalong (agenda) ka aben nung tenzüker kar kidang jagi arutsü aser ali ajak atashia sarasademtsür külen, “Nai abenba shisalong to tangbo magizüker, auko nai abenbaji junger ajisüaka ibaji tangbo magizüki atadi,” ta ashir, nisungsa asünungji tenzükeri ali ajak atashia sarasademtsür ang ano arogo office ajanga yokba ta ashirji ola madoki yutsür, kechiyong asen nisung ya senotsü amala pei agitsü aliba nung dangashi mermeshi agia (pei tenüng tamajung nguaka lokti ajangzükra ta) lokti nung keno tulu, kar den taku chitepa jembiaka nübur ajangzükdaktsütsü bilemba shisatsü to sama aor asünung yangji tamajungeri maongka bushia agir, kechiyong ali shi agi tenzükertem teti maongka bushia jajar. Deacon-temji ne dangi aruyonga nai “Ni arogo yimkong senden dangi abenji yangji dang jembitsü” ta shira deacon-tem jaki aji abentsü tim, yamaji mesüra inti mungdang nungji nai ‘Ni iba *** shisalongji aben, iba to shibai kechiba bener maru?’ ta asüngdangtsülaa aser shibai pei mulungka agi asüküma bener maru pa/laji idangjisa tenzükba menden nung jaki anentsütsülaa, ajisür ang tanga onükji jembia aotsülaa. Ibai memenui asen lima nung benshia aotsü. Iba amala ashikülak mapa inyaktsü asoshi arogo office ajanga nongloktsüba deacon ka shisalong abensang dangi “Nai abenba to magizüker” ta shia sarasademtsüi aoba ajuru, anungji ni “Na aji kechi tangatetba nung ao? Na yiara na? Arogo nunger General meeting alir aser parnokji general pur anungji parnoki lemtepa jembir jungra agizüktsü mejungra magizüktsü, aji general mulung, ibayongji general meeting jaki shisalongji abenba dangashi Pastorba mesüra nenok Deacon board dangi abenba masü, yangji nenok shilem tilaka ta mali. Asü ‘General meeting’ ta asübaji nenok Deacon Board mesüra Pastorba ta bilemer?” Pai langzü “Nia aji angatet lir, nia monür ako, ajisüaka arogo office ajanga nongloktsü nungji aoba dang” ta langzü “Na deacon rongnung chokitara na? Tenzüker rongnung kari iba amala inyaktsü jembira nai ibaji sondemtsüba ato, kechiba ola madok? Aser parnoki onüra parnok odakjang, kechiba nai iba amala ashikülak mapaji tangari ashiba aser tangari nongloktsüba mesüra arogoi lemtetba ta sür inyaker?” Pai kecha melangzütet. Temeimtsüka arogo aika nung Pastor, Secretary mesüra Deacon tazüngpur kari pa tebilemba kar bener marura imkong senden nung shisalong abener mali. Bener arutsüsaji mali masü, bener aruyonga Pastorba, Deacon board nem shijep magütsüra ibaji lokti dangi bener marur ta lir. Shitakba agi iba inti mungdang nungji nütsüng nübur dang jembitepyonga kecha mali, nütsüng nübur atema senden alir nung nütsüng nüburi bener aruba shisa magizüknüba nungji memenui timtem adoktsü. Ashiko tenzükertemi parnoki bilemba dang agitsü ta tangatetba nungi matsüngshira mapang kabo nütsüng nübur dang senden balaka jazüka agitsüsa bener arutsü akok, yangji Pastor, Deacon, tenzüker mejaoktsü, süra shiba akoksatsü ?
2. Tatishitsü agi, Pastor, Tesayula mesüra Tenzüker mashika nem arogoi itasen 30,000 agütsü, saka par/lar chinur jaki scholarship aginüdang mesüra sorkar nungi teyari balala aginüdang kibongi küm nung 30,000 mesüra 40,000 dang bener arur ta zülura deacon board-i tenzüker/tenzükla dangji tasüngdangba alitsülaa.
3. Mungdangmungji mesüra benjongbentsü alidang arogo küboksa süaka luden balaka shima lir sürnung Pastor, arogo secretary, Deacon amalai item luden nung senotsü zülur nem senotsü mamshidaktsüi taliba kuli (cash memo) yanglutsü raktepba ya majung.
4. Arogo nunger aiener arudang mesüra ki ka süra, oset ka alira ajak nungji tilakabo aluzüktsü bilema tenzüker tsüngda taliba kuli yanglutsü raktepdang arogo tesüleni ludaktsüba ya tesasatsüka.
5. Khristar arogo nung shinga tekolak mali, Khristaji dang tekolak aser kibur, sannükerji san madak kibur masü, pa/laji san anepalur dang, saka san rongdong nung mener/sanger pio apua senzüra koda?
6. Arogo, linük mesüra sorkar tenzükba koba nung südir süaka mapa ayongyonger itasen timba timba dang atuba nungi nüchi shisatsü dena alir tashi pei sasabo soti memeshinütsü, aji alimar yimya, anungji arogo, telok, mungdangmungji, kobasa itasen aser tagitsü aliba maparen lir, yangjibo mapa nungi anisüngzüktsü küm telatet ayutsüji kanga tenüngdaktsü.
7. Tsüngrem tenzüktsü kong itasen aika lir, yangjibo soti memeshinüba, kinunger adianu nungi “Joko nübur lakteter asünungji mapa nungi soti meshiang” ta shira, “Tangu matem tashi Tsüngrem tenzüktsü nangzüka lir asünungji kodanga sodi memeshitsü,” ta ashiba ya majung. Wadang nungji nisungbo melenshitsüsa akümer, pa/la melira joko iba wadang/arogoji samatsü ta süra aji balaka, saka tasenpur shiba arudir tang inyaka alir dangji tajungba bener otsü. Ashiko Tsüngremer terasaba mapang tongerbo anisüngzük memeshinüyonga tashitaki soti agütsüra ajibo tenüng tamajung agi anisüngzüktsüsa akümtsü. Kechi miimshia ashitsü, asen lima arogo aika nung nütsüng nüburi tang amala küm tembanga arudang ‘Takümbo pai/lai soti meshi nungbo jungla’ ta yongyaseta bilemer, saka itasen timba timba atur, aser iba arogo/mission-ji toktsüra shingaia tanioker mali asünung soti memeshir ta angutsü. Kechiyong pa/la jaki ‘Taküma arogoi itasen kwi tutsüdir’ ta bilemer dangashi ‘Khristar lu nungji nübur tzüratema anitakdarma?’ ‘Iba arogo/mission mapa nung ni mezüng arunü dang nungi tashi taitba asü arogo tanela milenji taseper? (Arogo tanela milenji taseper süra tia majung kaji aji tangar kar ajanga ta pa/la jaki tai tongloktsür)’ ‘Ni inyakba ajanga santem tezüleni aor asü Khrista dangi tali anir arur?’ item indang kodanga meshisadanger, ya tanurbo asayar dang, saka alobo tasür ta asüba amato lir (tanurtem asayatepa tzütu nung lung onshishidang alobo onseta tasür liasü). Tanü arogo/mission mapa nung ali shi agi Tsüngrem tenzüker shisabulu agi sünga lir, tatishitsü agi “Alima kara ainba den sen apua akümba putu ka nung tang tenzükba wadang toktsür koba mapa ka inyaka tebok mesütsü?” Item indang bilemer, saka Tanela Temeshi agi sünga aliba tenzükertemi item indang mebilemi “Tanela Temeshii mulungbaji kechi?” ta bushia inyaker.
Tekalen shia aliba mapa aser onüktem ya Kohima, Dimapur amala arogotem dang nungibo ano yimdak yimtsünglenang teimba aser tuluba ataloktsü takoktsü lir, kechiyong shir yimdak südir tainer ka dang ainer, idangji yimli meimer aser Tanela Temeshii aniba tenzüker alir yimdak tajung nung küm aika aintsü, saka yimli memeimer aser ali shi agi tenzüker alir yimdak küm aika tamajung jagi kangbanger alitsü, aser parnokji süitemera küm aika shia marutettsü.
Item tebilemtsütem ya koma sür adok? Tongtibangtiba teraji Laiputi (theology) Govt. recognize aser unrecognized nung azüngba tsütsülen nungi lir, iba ocetjia mapang tajung ka nung lemsateptsü. Arogoi Govt. recognize asü unrecognized nung azünger agitsüla asü (?), mashika nungi Khrista akaba pur agitsülaa (?) ta asüba tangatetba nung lemsateptsü. Aika asoshi ibaji tanü jak nung tzü rükloktsüdang ashiloktsüba amai alitsü.