“Tsüngremmung Benjung Kecha Dena Memeyokteptsüla”

~  Tiala Imchen, Dimapur.

Tsüngremmung ya Ao kin-i akhi alemli asen tetsü tebou Nokinketer Mungchen mapang nungi metsünga reta par Tsüngrem nem tenüngsang agüja aser ano temoatsü meshia külema munga aru. Aser tanü Yisu yimsü tajung asen Ao lima nung amenoker arudanga asen sobaliba, iba benjung tajung ya mesamadaktsüi, yimyaji dang, limapur yimsü nung masü, Khristan yimsü tesayuba nung ajemdaker Yehova Tsüngrem nem tenüngsang agüja tanü tashi munga arur.
Taküm 2018 Küm ajungbena sorkar-i Tsüngremmung dang “Tsüngremmung Hornbill Festival” ta tenüng jatsüba nungji asen Aori hau ta agizüker na? Pei sasa pei sobaliba yoka achirtem asütsü. Nüchi shisatsü atenertemibo yangi ola adoktsüla. Hornbill festival kümshia December 1th -10th Kohima nung Kisama na kechi ma’ar, idakji dang teti amungba agi asen Naga nunger inti-ibo kanga alaker ta kümshia jembiba angashir. Aser ano tourest Wala tem asoshia bendangli nungi rongsen jenti indoka arur Naga Lima tila ka yaa ajunga masü, Kohima len kisüng repranger aobaji parnok asoshi takoksa tulu lir. Ano asen lisopurtem asoshia tesasatsükaji Naga Lima ajaklen topur tajung miimbanga yur, Kohima len tekong tila ka Kong nisung aser tesem merükmeju mali, ibaji dang sayunüba ya asütsü.
Iba ocet ajanga kü tebilemba ka yamai lemsatepner, kümshia akhi ama Hornbill festival-ji December 1th – 10th alitsü. Saka Kohima nung dang masü, Nagaland nung district ajak nung kasa anogo nung “Mini Hornbill festival” ya tang amai Tsüngremmung den memeyoktepi amung nungbo, tourest Wala aser lisopur anaprongla ajangzüktsü ta bilemer. Kechiba süra tourest tema Kohima dang masü Nagalima ajak angutsü. Asen lisopurtema Kohima nubur amaji district ajak nung peii tsüsentetba aonsotsü aser yanglutetba osettsüset balala yoktettsü, itemji ajanga kasa mapang nung district ajak rongsen ketzung nunga ajungkettsü ta bilemer.
Ano sorkar-i Inspection Luden ka shimteter koba district nung tajungba amunger, tetezü tatishitsü agi nübur tazüokba nung tipdema mungtetba aser koba district nung market place, food items, hotel etc tajungba hygienic agütsür. Item nungji tetoktepba ayongzüka mungdaktsüra, memeteti pei sasa dang pei pei district ji topur junga merüka yutettsü ta bilemer.
Ano Lenir temi election mapang nung aser parnok adoker külena “change is coming” ta ajaklen slogan agüja nübur dang nangzükbatem to imdangi arudaktsüner. Aser parnok tenangzükba change is coming ji foothill lenmang nungi tenzüka temelenshiji bener arutsü nüburtemi yongyar.
Naga Lima Lenir karbo pei asoshi dang bilemba parnok inyakyim mapa ajanga sayuba angudang, nüburtemi tezü atanger. Tatishitsü agi Dr T Ao nüngtem nung ground ka yanglutsü maparen nunga tesem aiben belenshibet belensher külen tatem nungbo ano par (Lenir) litsü nungsa yanglutsü benokba maparen ajangaji nüburtemi Lenir kolok, tebilemba aser pa mulungsentsü jaklaji nguadoker.
Ashila, Dr T Ao ji Ao pioneer ka asü nung, pa taso yimkong Aor Litsü nung yanglu nung tapetba asütsü ta aikati nemjemaseta bilemer. Tanü 21buba putu ya alima kanga karaa ainba mapang ka nung asen Aor bo aseni sayutetba kin temi asen madak amokbanga yimsü südaktsüba jagi asen Aor tem tejakleni masü Langtsüngi talangka ogo ta sayur.
Asen kin kechi agi tejakleni moteti RAJANG kümdaktsür ? Aroka shisangdangtsü mapangji tanüba ya lir. Oh! asüngbo menuadoktsü.