Tsünüsempongtsü tajungba yanglutetsü atema inyakbatem

Contributed by: Mrs. Bendangjungla, SMS (GPB), KVK,Yisemyong.
Courtesy : ATMA, Mokokchung.

Okila
Aluyimba mapa ya küm 12,000 shi tejaklen tenzük, Koba chiyungtsü akhidang nisungtemi arem nung bendena  chia liasü, item chiyungtsü- temji tsünüa achitsü tenzük. Akhidang nungi aluyimertemi parnoki inyaktetba nungi tajungtibaji metsü atema yua liasü.
Iba sülen nütsüng yongsük züina akümba den teimba chiyongtsü nüngdaker aser   nütsüngtem  mesütsü atemaji aluyimba mapa nung tasa tasen ka tanü asüng purapiteta inyaktetbaji Biotechnology ya lir.
Tanü putu nung technology tasen ka azüren yanglushiba koba dang Genetic modification (GM) ta ajar, iba ajanga tsünüsempongtsü tajungba kumdakja asenok ajangzüktsü tasa tasen ka lir. Tanü asüngbo scientists-temi asenok nem koba chiyungtsü mesüra mesen ajanga asenok nem teyari mesüra teimtem agütsür, itemji tsünüsempongtsü nung enokteter mesüra entokteter. GM ajanga azüren tapu ka nungi tanga kati belenshia enokteter-tetezü shiruru nungi shiruru mesüra tsünüsempongtsü nungi tsünüsempongtsü mesüra shiruru nungi tsünüsempongtsü. Kechiba ta sura azüren ajak ya- shiruru mesüra tsünüsempongtsü asüyonga kasa ocet agi yangluba lir, koba dang DNA (Di-ribo nucleic acid) ta ajar.
Tsünüsempongtsü nung tapu balala yanglushia aruba otsü
GM ajanga mezüngbuba yanglutetbaji 1994  küm nung bengana tenüng agi Flavr Savr  ta liasü aser iba bengana tapu ya tanga jat dang nungi meraksai talangba yuteter. Iba sülen yanglutetbatemji alizüngken, müti(cotton) aser menditem liasü. Item jat amshiba ajanga aluyimer asoshi mesen mozü, ayi mozü, sen aser nübo indokba tajemba kümdaktsü. India nung 2010 küm GM amshibaji müti (cotton) aser tesem 9.4 million hectares nung tem-a liasü.
Tsük Vitamin- A inoka yangluteta lir, iba dangji “Golden Rice” ta ajar. Scientist temi teyangludakji kar yamai lir – sungmomo koba agi asenok tashidak Hepatitis B nungi kümzüka litetsü., ango tali tekaraba nung indaktsütsü, nashi pasasa tashidak  (Mad Cow Disease) nungi koktetsü aser süngjanglijang küm tejemba nung agizüka chitetsü item ya lir.
Iba GM ajanga tajangzük aser ashishitep kar yamai lir :
Tajangzükbatem
A.    Tsünüsempongtsü
1.    Aluji tekaraba nung  ruzüka chitettsü
2.    Timba arutsü aser mol mesüra tzü agi meperiyonga kangabo takoksa maludaktsür
3.    Tashidak, mesen aser ayi mozü nungi tajungba kümzüka litettsü
4.    Iba technology  ajanga tsünüsempongtsü maneni tasen adokdaktsür
B.    Tzü, Mopong aser ali (Environment)
1.    Tanga mozü den kodang medemdangdir, iba ajanga adokba ayi mozü aser mesen mozü ya alima den tapet aser kangabo meraksatsür
2.    Ali, tzü aser mopung memenendaktsüi wazüka ayur
3.    Arem nungi adokba osettem tajungba kümdaktsür
4.    Ali temo aser jana tajungtiba nung wazüka yutetter
C.    Lokti (society)
Nütsüngyongsük züina  akümba den chiyongtsüa timba nüngdaker. Iba ama tensa  ka nung GM crops ajanga asenok nem tajangzük aser teimla agütsür
Ashishitepba (Controversies)
1.    Temeket aser asen temang anema aliba nung timtem adokdaktsütsü akok
2.    Alima nung chiyongtsütem tsünüsemponga ayoktsü atema companies kari dang tashi amshitsü akok.
3.    Sensaker lima-i(developing countries) takar lima nung (industralised nations) tali metaloker dang alitsüsa akümtsü akok.
4.    Arem nung aliba süngdonglidong, ozüsangnu, shiruru aser tsünüsempongtsü auya amshiba mesüra bendangeri arur tashiyim-i amshia agitsü akok.
5.    GM yangludang dang pa yimya nung aliba shiruru aser tsünüsempongtsütem meiyoktepba ajanga  teti asoshi teraksa adoktsü akok.
6.    Shiruru aser tsünüsempongtsü meiyoktepa yangluba achitsü  nisungi aikati memelungtsüa akok.
7.    GM nungi adokba ocet tem ayokdang, GM ta zülutsüla ta alima aika nung ozüng lir saka alima kar nungbo iba ozüng ya lateta mali. Iba ajanga nüburtemi ashishitepber.
Bangzüng
GM ajanga mesen, shiruru mesüra nisung nungi agiteta tsünüsempongtsü den meiyoktepa  kenyongi jat tasen ka adokdaktsüer aser iba GM tangiter (supporter) temi “science nung sayatenya ka ta züngshir”. Azüren yanglushiba khudong (Genetic engineering) ajanga iba putu nung asenok nem teimla aser tajangzük agütsür aser yamaji tayongzükbaa (challenges) aika lir. Item ocettem asen meküta yokdar saka aikati iba chiyongtsü achitsü terata nung lir.