Tsürabur aser lanurtem tebilemba melenshidi

~  S. T. Yapang Lkr. Kohima.

Yimdak, jila mesüra Aor dang ta masü Naga kin ajak tebilemtsü tuluka agi nembanger alibaji tasor ajaki sorkar mapa aginüba ya lir. Tazüngbaji Govt. tenzüktsü asoshi nibo majungshir, saka Govt. den yaritepa aotsü mesüra Govt. madak kibur akümtsü dang nibo ajungshir. Sorkar nemji asen tenzükdaktsütsü dangashi asenoki sorkar tenzüktsü dang nükjidong ajak aji masütsüla aser tsüraburtem tesayuba aser sarasadem khuret ajakji sorkar tenzüknüba dang asüba ya melenshitsüla, yamaji süra alimajia melenshitsü.
Tsüraburtemi pei chirnur asoshi khuret abenba ya junger, saka parnok lia mesüra parnok den külemi sarasadem mapang agiba ajak nung pa/la sorkar mapa asoshi dang sarasademtsüra yangji timtem adoktsüa akok, aser tanur jaki sorkar mapaji mesüra tangabo kecha meinyaknütsü. Ibala melena pei sasa chiyunga alitsüsa mapa meranga inyaktsü aser ochishia alitsü sayuba agi melenshitsüji tanü Nagalima ajaklen nüngdaka reprangteter.
Nisung kaji pa/la tebilemba aser temulungtetba dak amendaker takümji alir, asünungji pa/lai sorkar mapa mengura mozümora achitsü, yi jema senzütsü akok, mesüra computer/opung amala nung games asayaba nung temulung tali agütsütsü mesüra anojungi mashimalu nübu den kibakiyimtsü, kechiyong pa/laji shisabulur, ano item pur dak pei medemsor den madongsemtetba ajurutsü, kechiyong pei medemsor ajak sorkar mapa inyaker sakasa pa/la sorkar mapa mangur. Shitakba nungbo pa/laji maparen aika nung temetetba/tashiba, saka tsüraburi iba tia jaki idaktsü, pei sasa ila bilemba aser tangar den madongsemi tesülen atsüngzüka alitsü shisatsü agi süngadoker mapa tamajung nung pungsemtsü temela. Itemla lanur karibo pei sasa soseta asütsü ajurutsü südi, kechiyong khuret abentsü mesayu, aser pei medemsor den madongsemteter asünungji tatemsa soseta asütsü lenmang bushitsü mesüra pei sempet tajung ajak remsepa tagidak makaba watidak tembangtsü.
Tazünger temeteter lanur jenti pakzüteper ibaji Govt. tenzüknürba lir, saka o agi tenzüktsüba ta jembiaka kodang Govt. mapaji ngudir Govt. senpong azüngtettsütsü dang bilemer. Kechiyong tsüraburtemia kodanga ochishia alitsüji mesayu, saka “Anü pua mapa meinyaknüra, alui monüra, ki tajung nung linüra, talongtsü tajung nung mener senzünüra school meranga züngang” ta asüba dang tekolok nung jangoktsüa lir, anungji tang aser tesüiba tulurtem ya noklang nung tukurtukubo (99%) alui monürtem, anü pua mapa meinyaknürtem, ki tajung nung linürtem, talongtsü tajung aginürtem lir/liasü, iba jaki ang asen Nagalima rajang lir. Nagalima asoshi tesasatsü tulutibaji sensaker kibong nungi inteter tulur akümertemi alima sensak tia asoshi mebilemer, aser sensaker meyong ajak tashiyim agi rakzüka yur, sensakertemji nüktzü aneta odaktsür. Sensakertemji ola adoklen mali, ola adokra tang ishika ngua alibajia mangutsü, anungji ola madoki ajemajema ali tajungba, ajisüaka auüra tebok sünga auya alidangbosa puteter, aji asen Aor shin o aser yamaji ataloker.
Külen lanurtemji reprangdangra tanü tajunger magimaba tensa ka nung soruchiok mashi, pei süoshi shitok mashi, ki mapa kata inyak mashi, item jaki kodasür tanü kara ainba lima ka nung pei sasa litettsü aka? Alemlibo lesson dang meranga züngerbo kidang tsürapuri teka mekirakdaktsüi intetdaktsü, itemji alima tazü asünungji melamela sorkar mapa ngua tulur akümba alitsü, iba putu to süiogo, ibayongjiang tekalen ashi ama sensaker kibong nungi timtemseta zünger tulur akümertemi ang sensakerji memeimer aser ochishia meliteter.
Tanü ama alima aritepba ainba den tajunger magimaba tensa ka nung tsüraburtemia bilemdangtsü kaji ne keti aruba rongsenji shitakba na angutsü tim asü masü? Tsürabur aikati ochimeshi anguba sen jaki tanurtem züngdaktsür aser parnok dang ochishia alitsü sayur, kari pei tata sorkar mapa/ office-i mao itasen agizükba agi mesüteter. Külen reprangdangra tanurtemji yangpong tezüluba nung akaba lesson dang metet ashi mapabo mashi nungji shiti nung melenshiba dak alaka asangsang nungbo temelenshi kecha bener marutettsü. Tamalen Tir Yimyim yimozüluri züluba kasa bilemteter, asen Naga lanurtem alui monürtem aser maotsüpurtemi Agri aser Horti azünger, yamaji kechi komaka junga züngteta aser tekolok techira lanur liaka tsüraburtem tebilemba aser lanurtem inyaksangshi memelenshi tashi Nagalima dangi temelenshiji kodanga marutsü südi. Nagalima asoshi tajungtibaji yimsüsür tesashi ka adoka pai kangshia ochi mapa inyakdaktsü tajungba.