Tuli paper mill asoshi yokba sen CBI nem bushidaktsüner

Dimapur, Dec. 20 (TYO) : Tuli paper mill shia arudaktsütsü asoshi center sorkari sen agütsüba shitak amshia mapa meinyaker, anungji itemji CBI nem bushidaktsütsüla ta nübortem ajangzüktsü asoshi inyaktsür Wb. I. Chubatangit Jamiri Gauhati High court nung Chief Justice dangi züluba shidi ka nung mepishia metetdaktsüogo.
Tuli paper mill ya 1971 küm Nagaland sorkar o Hindustan Paper Corporation Limited na longjemer lapoktsü tenzük saka küm ter sülenang 1981 kümang renema lapoktet aser idangjiang timtem aika liasü ta paisa ashi.
Item timtem rongnung tebilemtsütem rongnung electric light tashi peria mengutetba, inyakertem rongnung mapa metetter agi meperiba aser raw material peria manguba tebilemtsütem liasü, item kulitem jagi paper mill takok menguteti anenadok. Iba jagi 1998 kümbo BIFR ajanga Tuli nung lapoka aliba Nagaland Pulp & Paper Company Limited ya “Sick Industry” ta sangdong.
Iba mapang nung jagi tenzüka Tuli paper mill shia arudaktsütsü asoshi Nagaland sorkari meranga jembia arur külen center sorkaria mulunga mill ya tenzükshitsü asoshi sen peria lemzüktsüogo saka mapa shitak meinyaker ta Chubatangitisa metetdaktsü.
Tuli paper mill tanaben shia arua lapoktsü asoshi Ministry of Heavy Industries & Public Entderprises-i 2007 küm Nagaland Pulp Paper Company Limited nem sen crore 54.60 agütsüogo aser ano iba sülen 2013 küm paper mill shia arudaktsütsü asoshi sen sen crore 1311.88 lemzüktsü. Iba sen nung jagi BIFR senden July 18, 2013 anogo nung amendang advance sen crore 100 agütsütsü lemtetba ama agütsüogo
Iba senji tanga kecha nunga belenzüka meindoktsü saka Tuli paper mill shia arudaktsütsü asoshi inyakba mapatem nung dang amshitsü aser iba sen amshitsübaji HPC nung mendenbuba mesüra Managing Director khuret asütsü ta center sorkari sen agütsüba amshitsü asoshi tejangja telatetba agüja lir.
Tamalena Tuli Area Joint Council Forum-ia Tuli paper mill asoshi center-i agütsüba sen crore 60 tangalen belenzüka amshiogo ta aija liasü.
NPPC nung inyakertem telongjemia taküm küm September ita nung Nagaland sorkar dang paper mill shia arudaktsütsü inyakba mapa kanga meilongi inyaker ta temulung masüba ken o ka metetdaktsüogo.
Parnokisa ashiba agi, center sorkari Tuli paper atema agütsüba sen crore 100 nungi Tuli paper mill atema endokba senbo crore 40 dang sayutetter, anungji tanüngba sen crore 60 ji kong endokar bushitsüla.