Tuli Paper Mill Metetsümonga Tsüngremsüshidaktsür

~ S. T. Yapang. Lkr. Kohima.

Tuli Paper Mill ya India nunger ashiauyaba nung mongin yimsüsür kar den asen Naga nunger pei agitsü dang bilemba yimsüsür kari metetsümonga Tsüngremsüshii yokba dang ta nibo bilemer.
Tuli paper mill dak sentakba nung RTI nisung balala aser Nagalima adena oa aliria asüngdanga alitsü akok, saka item ajak dang alia I. Chungbatangit Jamir, Social Activist-i kuli tejangjaba nung bushitetba; koba Tir Yimyim Olemsabang nung September 18, 2017 nungi September 21, 2017 tashi nübur nem kanga junga angateta metetdaktsüogo, iba to atamata mapa masü, pai nübur asoshi anibelem jenti agia inyakogo ta pa mapa jagi angateter, anungji pa dang pelatsü tim lir.
Kasa pai züluba nung case No. 36 WP (C) 4871/2007 shisema lir, ibaji Registrar (Judl) & PIO, Gauhati High Court, Guwahati ajanga yokba shiti No.HC.XXXV-1/2017/264/RTI nung “WP (C) 4871/2007 was disposed of on 07.04.2009” ta shia lir. Itemji koma tembang mesüra koda atalok item indang mezülur, kechibasüra nija arishitepba mali, ano kuli bushitepera masü. Saka Education Department kübok SSA dak tamataloktsü atalokba; koba I. Chubatangit Jamir-i nentaka bushir tasü ita temai adoktsüba den okadak keno tulu benokba pai züluba nungsa shisema lir, aser asenok ajakia meteta lir, oda okadak keno tembangba ang memetet, anungji pai ang koma tembangar jangja lemsatep nunga jungla. Nüburtemia metettsüji yamala Department-i ashikülak mapa tulu inyakdang Department anema ola adoktsü melen kinunger aser yimtsü yimer apia, tulur jak reprangba den Department den mejungtepra tarutsü nung teyari mengua lir ta bilema, asenok sasa asenok külakok aser keno benoker terepranger mali, taitsü dang aitsür anungji asenok jenjang tamajungbai dang alur, aser ano mapang tatsüka asoshi iba dang tamajungbai alutsüa kar.
SSA dak sentakba kenojibo asen State sasep nung dang asünungji yabo Police den khateptsü jazükba amai, saka tang Tuli Paper Mill yabo tekalen ashi ama India nung ashiauyaba nung mongin yimsüsür kar den Nagalima nunga pei agitsü dang metetba yimsüsür kar pungsema alika asünunga iba tongpang yabo Army tesepdi (Head Quarters) amaki aor den saku asütsü.
Tuli paper Mill asoshi okadak keno benoka jembia odi asünung senotsü jenti nüngdaktsü. Okatsür tetsüditem asenoki sen talang tashi agütsür noktakdaktsütsüji tamakoktsü, kechibasüra ya jurila ajangzüktsü bushir masüji senotsü agi yarirji kangarabo malitsü, anungji Chief Justice, Gauhati High Court dangi teyari meshia, pai iba keno anepalua agidaktsünüa Suo-Motu case zülutsübaji ang tajungtiba lenmang asütsü, saka shiri züludir; nisungba mesüra keno nungji ashishitsü tera danga lira Chief Justice-bai magizüktsü südi, yamaji ka süra keno benoksang dang nungi Naga nüburjiang takoksa tuluba asütsü, kechiyong keno benoksang mesüra kuli bushisang langka agitsü asoshi benoker masü, saka nübur tajangzük ngudaktsütsüba asoshi Tuli Paper Mill indang jembir aser zülur dang.
Tatemsa kechi mapa nung südir süaka teinyakeri dang takok bener arur, ano tamakoka ajurur, yangji atalatsü mesüra aitsütsü mali. Naga lima Tsüngremi onsara meim nungji tawa tanü ya arogo, Sorkar mesüra nija maparen ajak nung tamajung inyakba, sübokrem agiba mesüra ammang nung inyakba ajak tesangwa nung jungkai adoktsü atenshiba mapang ka lir (mapangbaji anasa lir), ya Tsüngremer sentong asünungji alima tsüngküm mongpu agi yamaji ataloka aor, ibai nisung tashi agi menembangtettsü; koba Naga lima tasenba asoshi mera mejakokba mapang ka lir. Iba tensa den putepa Naga nunger, talisa Aor ajaki imlaa aser aginüa aliba Tuli paper mill ya mapa akümtsü asoshi sübokrem agirtem, Tsüngremsüshii yokertem ajak kakteta putettsü imlatsür.